Valikud: 6 osa (8)

Astusin kiirelt tuttavasse kohvikusse sisse. Nägin kuidas Kate mind vihaselt altkulmu põrnitses ning ma neelatasin. Läksin kiirel sammul personali ruumi ning avasin oma kappi. Võtsin jalast ära oma kulunud ketsid ning viskasin need kappi. Võtsin kapist pruunid tennised ning vaatasin ennast peeglist. Manasin näole võlts naeratuse ning panin kotti ja jakki kappi. Sulgesin kapi ning keerasin selle lukku.
Ohkasin ja läksin kohvikusse tagasi. Peatusin kassa juures vaadates Kate kes täna oli enda juuksed lahti jätnud ja vaadates mu haava (Mis oli nüüd plaasterdatud).
<<Kust selle haava said?>> Küsis Kate ükskõiksel toonil.
Kui ma õieti aru sain oli see esimest korda mu elu jooksul kui Kate suvatses minult midagi küsida. Ta polnud öelnud mulle isegi "Tere" või "Nägemiseni".
Ohkasin ja vastasin kiirelt väikese valge valega: <<Kukkusin eile plekki...>>
Kate katkestas mind kiirelt ja väikse terava ja valusa sõnaga: <<Valetad.>>
Ma ehmusin selle sõna peale. Ta sai aru ,et ma valetasin. Ma olin aastaid oma valetamis oskust lihvinud ja ma polnud enne kordagi vahele jäänud. Ohkasin ja küsisin: <<Tahad tõde kuulda?>>
Ta võttis endale ühe Sprite külmkapist ja ütles ükskõikselt: <<Ma tean tõde. Sa läksid eile koju. Põik-tänava värav oli lukkus, sa pöörasid ümber ja sinu ees olid kaks ebaloomulikult pikka meest. Üks mees ründas sind, kui üritasid ennast kaitsta. Järsku need mehed kukkusin põlvile ja ei suutnud taluda oma peas olevat valu.>>
Jõllitasin Kate suu lahti. Suutsin ennast väheke kogeda ja küsisin: <<Kuidas sa seda teadsid?>>
Nägin kuidas ta muigas rahulolevalt ja jõi oma sprite. <<Kuidas sa ütlesidki?>> Ta mõtles korraks ja ütles: <<Ma pole veidrik, ma olen inimene kellel on palju saladusi.>> Ta naeratas ja viskas oma tühja Sprite pudeli prügikasti. Tundsin kuidas vihastasin ja lasin end lõdvaks. Ma kuulsin Kate mõtteid mis ütlesid mulle: <<Millal sa kord ka õpid, Dephanie?>>
Krimpsutasin vihaselt kulmu ja ohkasin.
<<Miks sa kunagi endast ei räägi Kate?>> Küsisin Katelt.
Ta ohkas ja ütles: <<Sellele küsimusele ma vastasin juba sinu lausega.>>
<<Ma pole veidrik, ma olen inimene kellel on palju saladusi.>> Kordasin ma mõttes.
Ohkasin ja küsisin: <<Kuidas sa teadsid ,et ma selle haava sain?>>
Ta nägu muutus tõsiseks ja ütles: <<Deph liiga palju küsimusi sinu poolt.>> Kate naeratas ja tuli minu juurde ning sosistas mulle: <<Need mehed kes sind ründasin tapsid mu perekonna. Nad ei peatu enne kui nad on saanud seda mida tahavad.>>
Kate vaatas mulle silma ja ütles tõsiselt: <<Ma loodan ,et mõistad mind.>>
Suutsin vaid tummalt noogutada ja ta lahkus noogutuse peale.
Kohe peale Kate lahkumist avanes kohviku uks ja sisse astus klient.

Autori kommentaar »