Ära usalda kedagi 3.osa Nagu unenägu. (3)

Eelmises osas: Jooksin koos aksuga bussi jaama poole. Vaatasin korra teelt kõrvale ja nägin.....


Jooksin koos aksu-ga bussi jaama poole. Vaatasin korra teelt kõrvale ja nägin oma õde.
See pole võimalik! karjusin ma hüsteeriliselt ja kukkusin maha.
Mis juhtus Kiku??! küsis Aks ruttu.
Ma kogusin end kiiresti ja vastasin Ööö ma ei tea ,nägin vist viirastust.
Oled sina ikka imelik Kiku üks hetk normaalne ja teine hetk oleksid sa nagu vaimu näinud! Tule Kiku ma ei viitsi bussist maha jääda! ja hakkas bussi peatusesse liikuma.
Ajasin ennast püsti ja jooksin Aksule järgi. Ta nagu meelega ei rääkinud minuga.
Kas ma tegin talle häbi?! karjusin ma valjusti enda mõtetes.
Buss tuli. Jäin oma mõtetesse kuni Aks saatis mulle kurja kuulutava pilgu. Oleksin talle tahtnud öelda "Mis sul viga on!" ,aga ei suutnud.
Läksin bussi peale ootates ,et keegi ärataks mind ülesse sellest unest ,aga mis sa sellega keegi ei raatsi mind äratada.

20 minutit hiljem.
Jõudsime kooli.
Asjad milles olin kindel.
*Aks ei räägi minuga täna.
*Mulle kutsutakse järgi mingid mehed kes panevad mulle selga hullusärgi ja veavad mind minema.
*Ma olen hull!!
Mind äratas kooli kell mis mulle andis teada ,et ma hilinen tundi. Viskasin jakki ruttu garderoobi ja jooksin neljandale korrusele matemaatika tundi.
Olin hilinenud sain ma aru.

Autori kommentaar »