Testy Manto 29 (15)

Eelmises osas:

Pisarad voolasid mu põske.Hakkasin jooksma.
Ma ei tahtnud koju minna ja läksin hoopis mereäärde.Tegin seal õppimised ja kui olin maha rahunenud läksin tagasi koju..
Ma ei suutnud midagi teha ja läksin hoopis magama.

Selles osas:


Ärkasin telefoni helina peale.Helistajaks oli Greg.
Vastasin talle uniselt:

Mina:Ja
Greg:GABBY! KUS SA OLED?

Ehmatasin ja telefon lendas käest ära.Heitsin pilgu kellale ja nägin, et kell oli 8.00.Haarasin kähku maast telefoni ja vastasin Gregile:

Mina:Ära ehmata! Magasin sisse, ma kohe tulen!
Greg:OK, tule kähku, ma hoian seni õpetajat kinni!
Mina:Mida??

Greg katkestas kõne.Läksin riideid otsima samal ajal mõeldes:
"Greg tõesti hoolib minust.Peaksin andma talle võimaluse, aga samas..."
Tõmbasin selga riided, märkamatta, mida selga panen.Haarasin koti ja jooksin alla.
Jätsin söömata ja kiirustasin kooli.


Jõutsin kooli 5 minutit peale tunni kella.Õnneks polnud õpsi klassis.
LÄksin istusin pinki ja kohe astus sisse ka õpetaja, hoides Gregilt pluusist kinni.
Mul hakkas Gregist nii kahju.Märkasin, et Corali polnud ja kui Charlesi poole vaatasin naeratas ta mulle.
Arutasin endamisi asja:"Peaksin kasutama juhust ja Charlesiga rääkima?
Ei, ma ei tee seda, ise ta ju reetis mu!"


Vahetunnil läksin Gregi juurde ja tegin talle põsemusi, ise talle kõrva sosistades:"Aitähh sulle!"
Ta naeratas mulle ja paistis, et ta oli rahul.


Terve koolipäev tükkis Charles mulle peale.Viimases vahetunnis sai ta kannatus otsa ja ta tuli meie juurde ja vastas tigedalt:"
Ma sooviksin Gabriellaga rääkida!"
Greg noogutas ja kõndis minema.Nähvasin Charlesile übelt:"
Ma ei soovi sinuga rääkida!" Tahtsin minema minna, aga ta võttis mult käest kinni ja takistas mind.
Kiskusin enda kätt lahti, kuid see ei aidanud.Lõpuks hakkasin karjuma ja ta lasi lahti ja jooksis minema.
Argpüks.


Kodus:


Istusin maas ja õppisin oma paljusi asju.Telefon helises:

Mina:Ja, mis on??
Charles:Gabby, palun tule minuga, ühte kohta!
Mina:Miks peaksin?
Charles:Palun, ma teen kõik, et sa tuleksid!
Mina:Unusta ära! Ma ei taha sinuga enam rääkida!

Tundsin, kuidas mu silmad täituvad pisaratega.Võtsin räti ja kuivatasin need kähku ära.
Otsustasin jalutama minna.


Kõndsisin mööda üksikut tänavat.Nägin kaugelt kedagi tulemas.
Kõndisin, kuni nägin juba selgemalt, et see on poiss ja ta on kuidagi imelikult tuttav.
Kui olime juba väga lähedal sain aru, et see oli....


Üle pikaaja jälle uus osa!
Kuna hakkab jäle kool, siis pole aega, enam kirjutada ja proovin ikka nädalas 1 osa kirjutada!
Olge siis ikka tublid ja ilusat kooliaja algust!

Autori kommentaar »