Kadunud koht 6. osa (4)

Eelmises osas:
Kui olin juba kaugele jõudnud ja ema polnud leidnud, otsustasin tagasi minna, aga ma ei osanud. Kuid jälgede järgi sain juba pool teed käidud. Tagant kostis mingi hääl. Vaatasin ja seal oli .....
___
Vaatasin ja seal oli metssiga, hakkasin naerma, kuid ta toksas mind nii kõvasti, et kukkusin maha.
Natukese aja pärast, kui ma üles ärkasin, olin ma mingis väikses koopakeses, mis oli väga väike. Seal oli üks ava, sealt sain sinna metsa tagasi, kus ma ennem olin. Jooksin metsas ringi ja püüdsin kodu leida, kuid see oli mõtetu. Sel metsal polnudki nagu algust, ega lõppu. Eks ma siis läksin tagasi sinna väiksesse koopakesse, kus ma üles ärkasin. Heidsin magama.
Ärkasin üles, kui oli väljas juba pimedam. Kõht oli tühi ning läksin toitu otsima, leidsin mustikaid ja sõin neid. Kuna ma tahtsin nii väga koju tagasi, siis ronisin puu latva ja vaadata, kus kohas ma olen. Nägin ainult puid... Otsustasin, et puhkan natuke ning järgmisel päeval hakata vaikselt liikuma.
Läksin väiksesse koopasse tagasi, kuid hakkas külm. Nägin kõrval üht väikest kotikest, mille sisse oli pandud 2 kaneelisaiakest, 2 kõrremahla ning väike lina. Heidsin koti juurde magama ning pea asetasin koti peale, et oleks pehme ning lina panin peale, et hakkaks soojem. Jäin mõtlema kodust kuid järsku ma juba magasin.
Hommik saabus ning panin asjad kotti ja kotti pistsin veel mustikaid ja teisi marju, mis metsas leidus. Hakkasin kõndima mingis suunas, mis ette jäi. Kõndisin, kõndisin, kuid mets ei lõppenud. Haarasin maast peo täie marju ning kõndisin ja sõin. Olin umbes juba 4 kilomeetrit kõndinud, kuid väsisin ära. Istusin puu äärde ja puhkasin jalgu, ning noppisin maast marju. Kui juba jalad rohkem jõudu said, jalutasin ma samas suunas edasi. Nägin ühte majakest, jooksin sinna juurde. Seal oli puust trepp, mis tundus mädanenud. Läksin trepist üles, kuid see lagunes ära ja ma kukkusin maha. Jalg sai valus, aga õnneks midagi halba ei juhtunud. Ronisin kuidagi majja ja nägin seal majas voodit. Heidsin pikali ja juba õhtupoole ärkasin üles. Sõin ühe kaneelisaia ja kõrremahla ära ning mõne marja ka. Asusin uuesti teele. Ega ma palju ei saanudki liikuda, juba oli pime. Mõtlesin, et kuhu ma nüüd magama jään. Maas oli palju oksi ning otsustasin nendest endale väikse onnikese ehitada, kuhu sisse mahuksin. Heidsin sinna sisse magama. Seal oli väga kitsas, aga vähemalt oli seal natukenegi soojem, kui muidu. Öösel ärkasin üles, kuna ...

Autori kommentaar »