Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Kadunud koht 5. osa (4)

20.06.2011 21:49, x230 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eelmises osas:
''Kadi, palun aita mind! Tee uks lahti. Võti on su selja taga kraanis!'' ning see naine hakkas pead peksma vastu akent. Pöörasin ümber ja nägin .....
______
Pöörasin ümber ja nägin kraanikaussi, seal oli aga võti. Hakkasin võtit võtma, kuid see haihtus ära ning ma pöörasin tagasi näo ukse juurde. Seal oli juba uks lahti ja see verine naine ütles: ''Minu nimi on Kristina,'' ning ta kriimustas mind, kust hakkas verd jooksma. Ma jooksin elu eest, kuigi tuli jällegi 2 teed, parem ja vasak. Valisin vasaku poole ning jooksin edasi, kuigi see oli tupik. Enam edasi ma ei saanud, läksin tagasi ning läksin paremat kätt, kuid seal oli vesi, mis oli roheline... rõve, aga mis teha, pidin sellest läbi ujuma. Lõppu ei paistnud niipea, aga tuli uks parve moodi asi, millele ma peale ronisin, leidsin ka ühe puutolka, mida ma aeruna kasutasin. Sellega sain kiiremini edasi. Kristinat enam taga ma ei näinud. Olin juba unine, mõtlesin pikutada natukene, kuid jäin magama.
Unes nägin, et olin taas kodus. Seal oli minu pere ning üks küpsisetort, millele oli peale kirjutatud ''Kadi,'' kuid järsku tuli koogist välja Kristina, kes mulle kallale tuli ja ...
Edasi ma und ei näinud, ma olin nii ehmunud une peale, et ärkasin kohe ülesse. Vaatasin, et parv on kuskile äärde jäänud kinni ja edasi teed pole, vaid tuli üks redel. Läksin redelist üles ja seal oli minu tehtud onn, kust ma ennem välja ei saanud. Äkitselt oli trepp kadunud. Hõõrusin enda silmi, et ega see mingi uni pole!? see oli tõsi! olin taas enda onnis. Proovisin ust - ja ime! Uks tuli ilusti lahti. Ronisin ruttu sealt alla, et ma jälle kuskile ei satuks. Aeg oli nagu selleks ajaks peatunud ning kõik oli sama, kui ma kummalisse kohta kadusin, 2 venda valvasid õde, aga kus ema on? Mul oli see meelest läinud, et ema on poes. Läksin metsa otsima, kus ema on. Mets on nii suur ja üksi siin olla ei tohi, aga mina ikka läksin. Kui olin juba kaugele jõudnud ja ema polnud leidnud, otsustasin tagasi minna, aga ma ei osanud. Kuid jälgede järgi sain juba pool teed käidud. Tagant kostis mingi hääl. Vaatasin ja seal oli .....

Autori kommentaar »

Meeldis? :)

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


-kiisuke

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

bonbon

Jätkaa !!
 

katarin8

Jätka*!
 

TheTiger

Jätka!!!!!
 

RIINASARI14

Nii hea Jatka Kui uus osa tuleb kiri posti kuna ma vaatan kirju rohkem kui teteid ma ei viitsi neid teateid lugeda ja siis kustutan need ara ja siis ei saa ma neid sinu tehtuid jutte lugeda...
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima