Live ur life . / 9 (8)

2 kuu pärast Ameerikas ;;

Ärkasin üles päikese peale, mis minu aknast sisse sillerdas. Korraga tundsin, et kõik hüppab üles. Jooksin vetsupoti poole, ning oksendasin.
"Täna välja ma ei lähe!" ütlesin endale. Jäin voodisse raamatut lugema. Kuid ühteäkki torgatas mulle midagi pähe. "Martin.. Too õhtu.. APPI!" karjusin ma. Panin riidesse, ning jooksin apteegi poole.

________________________________________________________

Jooksin sisse apteeki, mis oli üleni valge, ja riiulid täis ravimeid. Tormasin leti poole, ning küsisin rasedustesti. Apteeker vaatas mind küll imelikult, aga ei huvitanud. Maksin ära vajaliku rahasumma ning tormasin kodu poole.

Väljusin vannitoast, ise olles täiesti šokis. Valisin telefonist kiiresti Martini numbri. Vastu võttes ei paistnud poiss kaine olevat. Jälle. "Mul on sulle jutt!" karjusin ma talle. "Noh?" ütles ta, ise olles üsna segaduses. "Saame kusagil kokku, see pole telefoni jutt." käratasin talle veelkord. Martin nõustus, ning pakkus välja koha ja kellaaja, kus ja millal võiks kokku saada. Kuna väljas oli üsnagi kõle ilm, panin selga kileka. Kiirustades, panin rasedustesti pükste taskusse, ning hakkasin parki jalutama.

Istusin pingil. Väljas sadas vihma, ning puhus tuul. Tõmbasin kileka hõlmad kokkupoole ning tõmbasin jalad pingi ääre peale krõnksu. Nägin Martinit hägusalt minu poole tuigerdamas. "Sa jäid hiljaks!" ütlesin talle. "No sorri, tuli üks asi ette." ütles ta vabandades. "Oli see tõesti nii tähtis, et pidid mind siia kaheks tunniks ootama jätma?" küsisin karmilt püsti tõustes. "Anna andeks, noh. Üks eit tahtis kokku saada, ja siis me tegime ühte-kui-teist." ütles ta, üritades ennast välja sokutada. "No kuna sa pole praegu kaine siis. Ma homme räägin sulle sellest, sa pead lihtsalt aru saama sellest, mis ma sulle ütlen. Ma saadan su koju!" pakkusin ma, ning hakkasime Martini poole jalutama. Ta pani oma käe minu seljale, ja seda tegin minagi. Kõndisime rahulikult, üksteise kaisus poisi koju.

Jõudes Martini uhke villa poole, ütles ta: "Sa minu poole ei taha tulla? Oleks ns, ja hängiks.." pakkus ta. Nõustusin, ning jalutasime edasi, Martini poole.

Jõudes Martini tuppa, potsatas poiss kohe voodisse, ning jäi magama. Panin talle peale teki, ning jäin ise ka tema kõrvale magama.

"Hommikust päikesekiir!" ütles Martin mulle, ning ulatas kohvi ja pannkoogid mulle sülle. Tänasin teda. Kui sõin ära, ronisin teki alt välja. Mul polnud seljas minu enda riided, vaid Martini suur pluusi. "Kuna ma need veel selga sain?" küsisin ehmatusega. "Mina panin! Kohe kui sa magama jäid, vahetasin su riided ära. Ma tegin fake-magamist." ütles poiss. "Iuuuuu! Sa võtsid mu rinnahoidjad ka ära. Rõvee!" karjusin ma. "No meil ei peaks ju saladusi olema.." ütles ta salakavalalt, ning võttis enda taskust välja rasedustesti. "Sa tead.." sosistasin ma talle. "Kui ma eile su riideid vahetasin, siis kukkus see pükste taskust välja..". | "Aga mismõttes saladusi olema?" küsisin ma. "No, kuna sa kolid Ameerikasse ja. Me võiks käima hakata. Ja kui sa selle lapse ära sünnitad, siis võiks kokku kolida. Mis sa arvad?".

Olin šokis. Ma ei arvanud, et ma tõesti kavatsesin tema juurde kolida. Kuid ta on nii armas ja hooli.tsev. Ta võiks ainult vähem juua.. Aga Madise pean ma siiski maha jätma, sest Eestisse ma enam ei satu.. "Lähme minu juurde, me peame minu vanematega rääkima.." Martin nõustus ning me hakkasime minu juurde minema.

Autori kommentaar »