"Eksides valele teele." - 3 osa. (8)

Lonkisin kiirema sammuga kooli poole, lähemale jõudes juba lehvitasin talle. Ta lehvitas vastu, mis tõi mulle naeratuse näole.
"No, tsau !" ütles ta mulle, kui juba tema juures olin ja ta mind kallistas.
"Hei," vastasin naeratades, "mis me teeme?"
"Käime tiiru kesklinnas, ostab joogid ja asjad juba ära," rääkis Siim plaanidest. Noogutasin arusaadavalt ja liikusime Eedeni juurde, et sealt bussile minna ja Kaubamaja juurde sõita.
"Mis sa nii hilja alles ärkasid?" päris Siim olevalt.
"Ma olin suht väsinud ja noh - vähemalt sain end korralikult välja magatud. Kusjuures, ma võin lõpmatult kaua magada."
"Eh, unekott selline," hakkas ta naerma ja tegi minujaoks imeliku liigutuse - sasis mu juukseid.
Hakkasin endamisi naerma ja äkki ütles Siim :
"Jookseme, 20 on juba ees!"
Ruttu lippasime bussile, kuhu sisenedes ma augustasin enda talongi ära, mille vanaema oli mulle eile andnud.
Siim oli juba bussi lõppu istunud ja läksin tema kõrvale.
"Miks sa talonge raiskad? Kergem on jänest ju sõita," hakkas Siim rääkima.
"Umn.. Minumeelest on mõtekam 8 krooni talongi peale raisata, kui mingi mitusada krooni trahvi maksta."
Siim ainult mühatas sellepeale, tundus et ta sai aru, et mul on mingilmääral õigus. Peale selle me bussis ei rääkinud.
Kaubamaja juures läksime bussi pealt maha ja suundusime Siimuga poodi.
"Tahad ka midagi?" küsis ta minult akoholileti poole suundudes.
"Nooo.. Sa võiksid ühe suure siidri siis mulle võtta," vastasin muiates, sest ma mõtlesin, et ma ei joo täna, aga - vahetpole.
"Okei," sõnas Siim ja võttis mulle suure pirni Kissi. Peale selle võttis veel kaks Lauakat, 10 purki õlut ja ühe suure Coca-cola. Ma imestasin, et ta nii palju alkot ostis.
"Näe, võta," ütlesin Siimule vaiksemalt ja ulatasin 35 krooni, enda siidri eest.
"Pole vaja, ma maksan ise," ütles ta naeratades ja ostsis rahakotist 500'se välja, mille peale mul suu lahti vajus - tal tundub küll raha palju olevat.
Kassalindile asetas ta peale jookide veel ka 3 pakki tumesinist Vermonti pakki.
Kõndisin temast kassas mööda ja ootasin, mil ta makstud saab.
Kui ta asjad kõik kilekotti asetas, suundusime poest välja, sõnakestki ei rääkinud.
Lõpuks ma ütlesin talle : "Sa võid mu siidri mulle kotti panna, " mida Siim ka tegigi, "ja aitäh, et sa välja tegid. "
Siim vastas naeratades : "No problemo."
Ja siis helises ta telefon.
"Jaa.. Ma liigun Andrese poole.. No, mõte oli küll jah 2 grammi võtta, palju see teeks? .. Davai, ma tulen sealt läbi," rääkis Siim telefonis pisikeste vahedega.
2 grammi mida tahab ta võtta?! Ma ei teadnudki, et ta ka narkootilisi aineid tarvitab, aga lõpuks ma sain teada, mida ta osta tahab - kanepit. See polegi paha idee..
"Kus see tüüp elab, kes seda sulle müüb?" küsisin Siimult, tundes, et mu jalad on juba kõndimisest valusad, kuigi olime alles 10 minutit kõndinud.
"Ekraani juures, pole enam palju jäänud."
Kops tasapisi koos, kõndisime mööda Riiamäge üles ja kirusin ennast mõtteis, et ma enam kunagi mäest üles kõndides suitsu ei teeks, siis on kops omadega täitsa koos ja paneb korralikult hingeldama.
"Noh, keel vesti peal juba?" naeris Siim, kui nägi, et mu sammud hakkavad aeglasemaks jääma ja kiirelt hingeldan.
"Kuuuuuuule, jah, " hakkasin naerma ja tõstsin veidi kiiremaks enda tempot. Kui olime kino juures, läksime üle tee ühe 5-korrulise maja juurde, kus Siim kellegile helistas.
"Ma olen su maja ees," ütles ta telefoni ja lõpetas kohe ka kõne.
Oli kuulda, et keegi tuleb trepist alla ja suht kohe läks ka uks lahti, kust tuli välja umbes 20-aastane heledate juustega poiss, kelle nimi oli Sven, nagu ta ennast tutvustas.
"Tulge üles, ma pean veel kansat kaaluma," ütles ta meile ja suundusimegi tema korterisse.
Uksest sisenedes, jäin ma sõnatuks - 5 kanepitaime olid asetatud laterna alla, lauapeal oli suur hunnik tubakat ja pisike kaal. Oeh, kuhu ma küll sattunud olen.. oli mu esimene mõte.

Autori kommentaar »