Unenägu. (23)

See juhtus eelmine aasta , päev enne jõule. Kell oli tiksumas kesköö poole, kuid und ei olnud. Lippasin kööki, haarasin paar piparkooki ning vudisin voodisse tagasi. Õnneks ma ema ega venda üles ei ajanud. Näksisin piparkooke, panin pea padjale ning uinusin. Sellel ööl oli mul väga imelik uni.
Unenägu oli midagi sellist: Ärkasin hommikul kell kuus, mis oli väga ebatavaline, sest tavaliselt teen ma seda kell kümme. Panin hommikumantli selga ning kõndisin kööki. Suureks ehmatuseks nägin, et ema ei olnud. Tõmbasin ema voodist teki ära, et kontrollida ega teda teki all ei ole. Suurest hirmust pistsin ma röökima. Teki all oli väga imelikku. Täpsemalt öeldes 15 helesinist piparkooki tantsides labajalavalssi. Minu karjumise peale lõpetasid nad tantsimise ning istusid maha. Kõik olid nad tähekese kujuga, kuid üks, kes oli vist pealik oli südame kujuga. Järsku küsis kõige pisem piparkook: "Kes sa oled, miks sa karjud?" Minu suust ei tulnud sõnakestki. Kõige huvitavam oli see, et nad rääkida oskasid. Ma panin neile kähku teki peale, jooksin oma tuppa ning üritasin magama jääda...
Jõuluhommikul astus minu tuppa ema ja lausus: "Tütreke, äratus. Vaata, päkapikk käis ning tõi sulle 15 helesinist piparkooki. Selle peale äraksin ma kohe üles, kuid ei söönud neist ühtegi. Ma kartsin, et nad hakkavad mu kõhus tantsima.