Piparkoogid (2)

''Nii kõdi on'' rääkisin mina. ''Kuule, jäta juba. Ma ei talu enam seda kõditamist'' rääkisin ma edasi. Siis tulid põngrjad ja hakkasid minusse igasuguseid kujusid tegema. ''Aii!! No kuulge,mul on valus.'' röökisin ma kui nad minusse kujusi vajutasid. ''No lapsed. Taigen on nüüd teie kujudest täis. Võtke nüüd need kujud sealt ettevaatlikult ära.'' ütles perenaine. Lapsed hakkasid minust kujusid ära võtma. Mina nutsin vaikselt,sest ma jäin enda ninast ja juustest ilma. Oii! Jälle hakati mind kõditama. Siis kutsuti jälle põngerjad ning jälle tulid minusse kujud. ''Äh, mina nii ei mängi. Minul,taignal,peavad olema nina,suu,juuksed,silmad ja kõrvad. Ahjaa,varbad ka. Nüüd tõsteti mind mingile kangikule või asjale. Aihh!! Miskit on nii kuum siin. Oi! Minu juuksed ja nina on siin. Väga hea. Saaks ma nüüd need kuidagi tagasi omale? Ei saa. No mis ma nüüd teen? Hakkan nutma? Eii,mu pisarad kaoksid kohe ära.'' oli minu mõte. Ahju uks tehti lahti ning mind tõsteti koos alusega välja. Tore. ''Oii! Väljas sajab lund, küll tahaks seal lume sees hullata.'' mõtlesin ma. Siis tõsteti mind helesiniste piparkookide juurde. ''Oi tere! Oled sa uus?'' küsis üks piparkook minult. ''Eee...ilmselt olen jah. Aga teie?'' küsisin ma 15 piparkoogilt. Muideks, nad on kõik helesinised. Ema tõstis mind lauapeale ning hakkas mind Glasuuriga kaunistama. Helesinised piparkoogid tulid minuga kaasa. See oli tore,kuna nad on mu sõbrad. Täpp täpp ja täpp. Nii kõdi on jälle. ''Aga miks ma nii kõva olen? Ja miks nii paks?'' küsisin ma 15 helesiniselt piparkoogilt. ''Sa olid ju ahjus. Siis paisutki natukene.'' vastasid piparkoogid. Mis asja? Olin ma segane.