Noorteelu- see pole kerge! 4.osa (1)
" Ja sina temaga?" irvitas Yasmine.
" Mida ma temaga peaks tegema, Yas?" päris Alice peadpidi teadmatuses olles.
" Käima..." irvitas Yasmine ikka veel oma huumorimeele üle, mida tema arvates oli tal külluslikult.
" Mida? Me oleme ainult sõbrad! " kisendas Alice, niiet isegi õpetaja teda tervelt minuti järjest imelikult vahtis. Ja lõpuks jõudis kätte se kauaoodatud hetk, mil Alice klassist välja sai ja otse Jasperi kaela jooksis. Järgmised tunnid istusid nad koos Jasperiga, kuna Jasper oli arvanud, et parem oleks tulla teiseks tunniks, kuna siis oli esimene tund klassijuhatajaga. Tunnid möödusid välkkiirelt, vähemalt Alice ja Jasperi jaoks. Yasminele tundusid need lausa igavikuna, kuna nüüd ei olnud kellega enam tunni ajal lobiseda. Miks Jasper talle nii tähtis on? Mis sai minust, parimast sõbrast kellega koos veedetud parimad 12 aastat? mõtles 16 aastane tüdruk ja vahtis aknast välja. Valged, tunduvalt pehmed, pilvetupsud hüppasid kõrgel puulatvade kohal ja päikest niiviisi varjates, tekkisid maha imeilusad varjud. Yasmine imetles neid ja ei pannud tähelegi kuna kell helises.
" Yasmine, kas poleks aeg klassist lahkuda ja sammud kodupoole seada?" päris õpetaja Riina Jakula ja vaatas murelikult Yasmine poole.
" Kuidas...Koju?" päris Yasmine ja vahtis ikka veel pilvi.
" Kell helises juba 10 minutit tagasi ja kuna on kolmapäev, päev enne meie ekskursiooni lubasin ma teid varem lahti. Kas sa tunnis midagi ei kuula?" päris õpetaja Jakula ja saatis yasmine murelikul pilgul klassist välja.
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
Jätka ^^ 5p .