Here she comes , from America . #16 (3)

Eelnevalt:
Olin otsustanud, Matu, kerigu kellegile teisele ja Markus mulle. Olin peaaegu Matust ülesaamas, kui ...

Kui ta mulle helistas. Ma võtsin kõne vastu.

Mina: Hallo !
Matu: Tsau ! Ma tahaks sinuga rääkida.
Mina: Millal ?
Matu: Kohe praegu. Saame kohe kokku kooli ees.
Mina: Aaga ...

Ta katkestas kõne. Valetasin Matule, et ema palus minul ja Carolyl koju tulla. Caroly ei saanud aru, mis jama ma jälle kokku keeran, kuid ma seletasin talle, mis tegelikult on. Caroly saatsin koolimaja taha luurama ning käskisin tal mulle helistada, kui ta näeb, et asi kisub liiga pikaks.
Jõudsin koolimaja ette. Koolimajas polnud kedagi, mitte ühtegi lambileeki polnud näha. Nägin eemal sammumas Matut.

" Hei ! " ütles ta.
" Tsau ! " vastasin ma talle.
" Nii, ma tahan kõik nüüd välja rääkida. " sõnas ta.
" Räägi. " palusin ma ning istusin ise külmale pingile.
" Ma-ma olen armunud ... Sinusse. " ütles ta.
Ma vaatasin talle otsa ning sõnasin: " Sa ei saa. "

Jooksin sealt minema, isegi Carolyd ma ei oodanud. Tema jooksis mulle järele. Korra piilusin veel selja taha, nägin Matut kurvalt mind vaatamas. Pisarad tikkusid mu silmadesse. Mind painas üks küsimus: Kas ma murdsin ta südame ?
Ma jäin seisma ning pöörasin end teist pidi. Caroly jooksis mulle ähkides järele.

Ta küsis: " Mis juhtus ? "
Ma vastasin talle nuttes: " Ta on minusse armunud, ma murdsin ta südame. "
Caroly tuli mu juurde, kallistas mind ja lohutas: " Kel, ära nutta. "
Ma nutsin ja karjusin: " Aga see ei saa nii jätkuda ! "
Ta sõnas: " Rahu, lähme koju. "

Koos kõndisime koju. Terve õhtu oli ära rikutud. Koguni terve päev. Koju jõudes viskasin oma jope kappi ning lukustasin end terveks ööks oma tuppa.

Hommikul ärkasin normaalsel ajal. Ajasin end voodist püsti, panin riidesse ja kiirustasin kohe kooli. Olin pisut närvis, kartsin Matule näkku vaadata. Astusin koolimajja ning läksin garderoobi. Tema jopet polnud seal.
Kõndisin närveerides üles, olin ju eelmine päev Aikzuga ka tülli läinud. Nägin Aikzut Annaly'ga irvitamas. Matut ma ei näinud.

Kogu koolipäev möödus aeglaselt. Viimane tund oli klassijuhataja tund. Õps rääkis meile mingist koolidiskost. Tundus isegi huvitav. Kuid üks asi oli see, et sinna sai ainult koos oma poisi või tüdrukuga. Seega jääb ära. Matu ees Markusega. No kamoon.
Peale seda tundi läksin koju, kus ootas mind Caroly. Ta küsis huviga: " Matu oli koolis vä ? "
" Ei, õnneks. " vastasin talle ning viisin oma koolikoti elutuppa.
" Okei. " sõnas ta.
" Ma suht unine, magan veidike. " ütlesin talle ning jäin diivanile tukkuma.

Ärkasin tänu sellele, et kuulsin nuttu. Mõtlesin, et näen seda unes, kuid mitte. Caroly nuttis.