» I´m stupid and ugly, » 3.# (47)

Seekord ma tõesti imestan kui võrd teile meeldib see järjejutt. Noh, teie meeleheaks tegin ma ruttu uue osa ära. Aga aitäh kõikidele, kes andsid jälle mulle enesekindlust. Seda läheb mul vaja!


3.#

,,Sa näed rabav välja, ” tunnistas poiss kui nägi mind alla tulemas, uue riietusega. Naersin ta lause peale ja pomisesin :,,Heh. Mis sa ajad? See on mu igapäevane riietus tavaliselt. Teksad, pluus, jakk, õrn meik ja muu.” Kuid Peter endiselt kinnitas, et ma näen ka siis ilus välja kui ma igapäevase riietusega ringi kõnnin. See oli temast nii armas ja meeldiv kompliment.

,,Ma olen igatahes valmis minema, ” teatasin ma tähtsalt. Sama väitis ka Peter. Kui me uksest väljusime, olin ma täiega imestunud, sest minu ees seisis erkpunane ja kaunis Ferrari.,,Sa oled päris rikas vist.” Peter itsitas ja istus autosse, mida mina juba olin teinud. Kinnitasime mõlemad turvavöö.

,,Miks sa nii arvad?” uuris poiss ja vaatas mind väga kahtlase pilguga.

,,Noh, alustame sellest, et Ferrari on väga modernne ja hea auto ning lõpetame sellega, et see maksab terve varanduse, ” tõin ma näite välja.

,,Sa oskad ikka endiselt tuua imehäid näiteid välja, ” virises poiss, mille tõttu ma lihtsalt puhkesin naerma. Sõitsime Westony tänavale nagu Peter tahtis. Sõit ei kestnud väga kaua. Ligikaudu 20 minutit kindlasti. Kui me kohal olime, vajus mu suu lahti.

,,Kõik on nii teistsugune, ” sosistasin ma imestunult. Peter noogutas ja ütles siis :,,Ma nõustun sinuga täielikult. Aga kas sulle meeldib see muutus?”. Nägin poisi silmis kannatust. Ma mõtlesin natuke aega ja siis alles ma olin valmis talle tõtt rääkima.,,Ausalt öeldes ei. Kustutab isegi paar mälestust ära.”

,,Seda jah. Ega see muutus mulle ka väga ei meeldi aga see mulle väga korda ka ei lähe, ” märkis Peter. Ja seejärel sikutas ta mind käest, ühele muruplatsile, kuhu ta istus.,,Istu parem.” Noogutasin rahulolevalt pead.

,,Miks ka mitte?” ütlesin ma ja istusin maha. Tekkis pikk ja piinarikas vaikus. Ja muidugi mul tekkisid ka süümepiinad, et mina olen selles vaikuses süüdi. Pidasin mõistlikuks alustada vestlusega, sest vaikus oli niivõrd ebameeldiv mu jaoks.,,Need mälestused olid nii toredad.”

,,Olid jah. Mul on need siiamaani meeles, ” kostis Peter´i imearmas hääl. Jälle tekkis pikk vaikus. Mul lihtsalt polnud mingisuguseid mõtteid alustada juttu.,,Aga kas sul on need meeles?”. Ma vaatasin poisi silmadesse ja nägin neis kurbust. Kuna Peter ootas vastust kannatamatult, otsustasin ma teda mitte kaua enam piinata ja öelda vastus talle ära.

,,Jah, otse loomulikult on. Need olid head ajad, ” oli mu vastus. Vaatasin Peter´it jäiselt.,,Ja muidugi tuli ka ette halbu aegu, kuid neid ma tegelikult väga ei mäleta ja ma ei leia põhjust neid meenutada.” Nägin, et Peter leppis minuga täielikult.

,,Sa oled lihtsalt nii mõistev, kena välimusega, andekas, ainulaadne ja tark tütarlaps, peaks ära mainima. Sa lihtsalt oled pööraselt jutukas ja see meeldib mul sinus kah väga, ” meelitas Peter. Ma jäin teda uskumatult vaatama.,,Tõsiselt. Sinusuguseid tuleb nagu tikuga otsida.”

,,Mis sa ajad, Peter? Sa ise oled veel ainulaadsem, toredam ja mõistlikum, ” ja ma välgutasin oma hambaid.,,Ja kui aus olla, olid sa mulle väga lähedaseks saanud. Meie lahkuminek lõhkus isegi meie sõprussuhte ära. Kuid nüüd sa oled nii kaugeks jäänud.”

,,Seda jah, ” nuuksus poiss. Me mõlemad vaikisime. Ja siis lähenes Peter mulle. Ta puudutas õrnalt mu kätt. See oli nii mõnus. Ta püüdis mind suudelda, kuid ma tõmbusin eemale temast ja ütlesin siis kiirelt :,,Ma pean nüüd koju minema. Mul on palju tegemist.” Peter vaatas õnnetult mind ja tõmbus eemale.,,No, olgu siis. Ma viin su ära.” Heitsin talle tänuliku pilgu, kuid ta arvatavasti ei näinud seda. Tundsin, et nüüd ta põlgab mind, kuid siis ma sundisin end mõtlema, et ma olen lihtsalt nii negatiivne ja vaevalt Peter põlgaks mind sellise väikse asja pärast. Ta pole selline. Peagi ma istusin autosse ja kinnitasin järjekordselt turvavöö. Sõitsime tükk aega ja me olime mõlemad vait. Kumbki ei julgenud rääkida. Noh, Peter isegi võibolla ei tahtnud. Kui me mu maja ees olime, ütlesin ma vaikselt :,,Aitäh.”

,,Ally?” ütles poiss mu nime. Pöörasin ümber ja vaatasin Peter´it.

,,Jah?”.

__________________

Seekord tuli pühendusi ikka hulinal. Aga enne ootan ma teilt ikka kommentaari ja hinnet. Ja kellel soov, võib visata pastaka. Aitäh austuse eest. Järgnevad pühendused mu kallitele lugejatele: Fr0zen_gh0zt, --pandakaru--, Selena7 ja kassike10 saab kõige suurema pühenduse. Aitäh teile, et te toetate mind! Kallid olete. (:
KES ON INGEL, VÕIKS REKLAAMIDA JUTTU KA.