♥ Forever ♥ . # [ 4 . Osa ] (12)

Eelmises osas - "Selge ," langetas Ervin oma pea kurvalt ja lahkus. Tundsin süümekaid, aga ma sain ka aru, et ikka mu sõnad olid tõepoolest õiged. Peagi läksin ma pessu ja sööma. Mulle tuli ka mu 50 eurot meelde, kuid peagi ma unustasin selle raha, sest mind see ei huvitanud. Selle asemel läksin ma raamatut lugema, kuni ma jäin tukkuma.Ärkasin mingi uksepaugu peale üles. Läksin kähku trepist alla ja nägin seal ..........

*******

4.#

Ja ma nägin seal oma isa, tundsin suht rõõmu, sest pidasin oma isa Ervin ' iks . '

"Oh, see oled kõigest sina ," naeratasin ma isale rõõmsalt ja jooksin talle vastu, et kallistada teda. Isa oli igast nänni ostnud kokku mulle, sõin tükkaega seda, kuni ma heitsin pikali, sest homme on ka ju päev.

Saabus hommik, tunnen magusat kohvi aroomiat, mis mu üles äratab. Märkan, et mu kõrval on kohvitass koos helvestega, mis on kausis. Kandikule oli ka kiri jäetud, selle oli jätnud kindlasti mulle isa. Hakkasin lugema seda :

Cetter, kurb öelda, aga ma lähen taas ära. Kuid seekord nädalaks. Loodan, et sa kannad hoolt enda eest seni kaua. Muideks, pea meeles, et täna on 1.september ! Ilusat koolipäeva ! Panin su arvutilaua juurde raha, arva ise, mitu krooni.

Isa .

On ka täna september ? Mõistsin, et isa on ikka suht südametu, täna on ju mu uus koolipäev, aga ma ei tea sellest mitte tuhkagi. Vaatasin ümbrikusse ja seal oli 500 eurot. Panin raha rahakotti ja jalutasin kobisedes kööki, et sööma hakata. Kui kell sai pool üheksa, panin ma endale ketsid jalga. Tegin kiire meigi, sest unustasin end meikida enne ja olin minekuks valmis. Haarasin seljakoti, kuid ma ei saanud ust avadagi, sest kell helises.

"No, kes küll sellisel ajal mind tüütaks ? " porisesin ma veidi tusaselt. See oli Ervin. Ta naeratas suht imelikult.

"Hei Cetter, mõtlesin, et saadan su ise kooli. Et ehk on kergem ? " lausus poiss, mu vastus oli loomulikult jah, sest ise ma veel ei tundnud seda kanti. Kõndisime kooli poole ja ajasime juttu.

"Normaalne kool ? " küsisin ma.

"Jaa, ikka. Väga normaalne ," naeratas Ervin ja vaatas mu silmadesse, mul oli tunne, et ma olen armunud Ervin ' isse, aga ma ei tahtnud seda tunnistada üles. Järsku helistas keegi Ervin ' ile, kuid Ervin ei võtnud telefoni vastu.

"Ervin, keegi helistab nagu ? " tuletasin ma poisile meelde. Ervin selle asemel lülitas telefoni välja. Järsku ta peatus.

"Cetter, tunnista üles - sa armastad mind, eks ? " ütles Ervin ootamatult.

"Öäöä, ei - ei ," valetasin ma.

"Cetter ," ütles poiss süngelt suht.

"Okei, sa meeldid mulle. Said aru ? " porisesin ma ja järsku miski mind sundis teda suudlema. Kui me lõpetasime suudluse, läksime hästi kiiresti kooli poole. Peagi jõudsime kooli ja aktus algas. Peagi sai aktus läbi, tutvustus sai ka läbi. Läksin kiiresti klassist välja, sest kõik tundus nii vastik. Kuid järsku keegi ............

Autori kommentaar »