Twelve worlds[part 15] (6)

- - -

15.KÜMNES MAAILM

,,Ahh!" karjatasin ma jahmunult ning tõmbusin tagasi.
Nüüd nägin ma inimest tervenisti, kes oli mu kohale kummardunud. See oli vana mees, kellel oli krussis habe, krussis juuksed ja pähkelpruunid silmad nagu ma olin ärkamisel avastanud. Nina oli mehel pikk, huuled kuivanud ning seljas olid mehel üsnagi räsitud välimusega riided. Eemal seisis Carl, käed pingeliselt rinnale risti surutud.
,,Kes te olete?" pressisin ma värisedes läbi huulte.
Vana mees naeratas ning nähtavale ilmusid veidi kollakad hambad. ,,Mina olen Carli vana sõber. Te juhtumisi ilmusite minu maja ette ja Carl jutustas mulle teie loo. Kahjuks sa olid minestanud ning ma pidin sind kõvasti turgutama." Mees naeratas jälle.
,,Ahah," ütlesin ma vaid ja vaatasin ringi.
Olin tillukeses toas, millel oli veidi maha koorunud tumesinine tapeet. Põrand oli konarlikust puidust ja maha oli laotatud punane vaip. Laes rippus keti otsas üks ainus lambipirn, tuues tuppa vaid ähmase valguse. Toas oli kaks akent ning mõlemal olid violetsed kardinad ette tõmmatud. Ma ise lebasin madalal voodil, millel oli kare tekk ja lina ning lame padi. Ühest tillukesest kardinapraost märkasin ma tumesinist taevast. Mees heitis samuti pilgu akendele.
,,Ah," sõnas ta rõõmsameelselt. ,,Juba õhtu käes? Ime, kuidas aeg ikka lendab. Arvan, et võite teele asuda, oled juba täiesti ärkvel. Arvatavasti peaks teie kodu enamasti lähedal asuma, see metsatukk ei ole just linnast kaugel."
,,Me oleme linnast väljas?" ahhetasin ma jahmunult.
Kuid mees ei vastanud. Ta hoopis aitas mu püsti ja ajas minu ja Carli sõnatult toast - üleüldse majast - välja, ilma, et oleks öelnud ,,head aega" või midagi sellist.
Ma värisesin õhtuses jaheduses. ,,Mismoodi me peaksime linna tagasi jõudma?" küsisin ma majale vihaseid pilke heites.
,,Ma ei tea," vastas Carl süngelt. ,,Eks me vist peame jalgsi minema."
Asusime siis teele. Tegelikult oli mehel olnud õigus. Peagi jõudsime metsa äärele. Naeratasin rõõmsalt, kuid kohe see kustus, kui ma märkasin, et me olime täitsa vales kohas. Me polnud isegi Suurbritannias. Me olime üldse vist mingil teisel maal, sest nähtavale ilmus väga veider linnake, mis paistis täis olevat imelikke olevusi.
Carl virutas käe raevunult vastu puutüve nii, et see raksatas. ,,,,Arvatavasti peaks teie kodu enamasti lähedal asuma, see metsatukk ei ole just linnast kaugel."" tsiteeris Carl vihaselt mehe sõnu. ,,Me pole isegi Maa peal! Me oleme täitsa teises maailmas! Me oleme Kümnendas Maailmas, Obend Toboses!"
,,Kõik läks täitsa p****e, eks?" pärisin ma vaikselt.
,,Rohkem, kui p****e!" hüüatas Carl. ,,Ma ei tea, kuidas me isegi siit ära pääseme, sest keegi pole siiamaani Kümnendast Maailmast välja pääsenud."
,,Kas me ümberpaiknemist saame proovida?"
,,Ei, isegi see ei toimi."
,,Mida me siis teeme!?" karjatasin ma paanikasse sattudes.
,,Rahu, rahu," vaigistas Carl. ,,Ma seletan kõik absoluutselt ära, sest muidu on meil ots peal."
Sõnasin skeptilise ilmega: ,,No, ma kuulan siis. Lao lagedale."
Carl hakkas seletama: ,,Vaata, Kümnendas Maailmas elasid ennem üldse teised olendid. Siis vallutasid selle maa hoopis hinged." Ta osutas olenditele, kes linnakeses jalutasid. ,,Jah, need on hinged. Kui me hinge kinni hoiame, siis nad ei tea, et me oleme siin. Me peame seda tegema nii kaua, kuni jõuame ühte varjulisse kohta. Siis võime plaani pidada."
Küsisin vaikselt: ,,Kas me ei võiks lihtsalt linna ümbert minna?"
Carl raputas pead. ,,Ei. Ükskõik kui palju sa proovid ümbert minna, kargab linn ikkagi ette." Ta lisas mu kahtlustava ilme peale: ,,See on tõsi, kuigi olen kuulnud vaid kuulujutte."
,,Okei, lähme siis," andsin ma lõpuks alla ning me lähenesime Carliga linnale.
Linna ees seisid veidi roostes väravad ning Carl vaatas neid pikalt. Ta lisas: ,,Kohe, kui me need väravad läbime, peame hinge kinni hoidma."
Me läksime läbi väravate ja tõmbasime kopsud õhku täis. Carl näitas ühe põõsa poole ja me kiirustasime selle poole. Läks vaid hetk. Läks vaid sekund. Läks ainus hetk enne põõsasse jõudmist, kui mu kopsud lõhkesid ja kõik jalutavad olevused end minu poole pöörasid.

- - -

Autori kommentaar »