Kollilugu (3)

Elas kord üks väike kena kollike nimega Liisa ühes õudsas koopas.Talle endale ei valmistanud see õudne koobas aga üldse muret.Tema sõbrad Tõnn ja Põnn püüdsid aga kogu aeg veenda Liisat mõnda toredasse koopasse elama.
Ükskord, kui Tõnn ja Põnn Liisal jälle külas olid ja Liisale ühte toredat lossi tahtsid näidata, ütles Liisa ikka jonnakalt : ,,Ei soovi mina teie pakkumisi vastu võtta. See koobas siin mulle meeldib, mis siis kui ta nii räämas on!"
Kuid uudishimu oli suur ja nii läkski Liisa sõpradega kaasa, ise mõeldes:
Niikuinii meeldib mull enda vana kodu rohkem kui see loss... Kuid kui
sõbrad lossi juurde jõudsid ,läksid Liisa silmad suureks. Nii ilusat lossi polnud ta veel elu sees oma silmaga näinud. ,,Nii! Läheb kolimiseks!" hüüdis Liisa rõõmuga. ,,Teie ka aitate, eksju?" Sõbrad Tõnn ja Põnn noogutasid. Ka nemad olid rõõmsad ,et Liisa sealt koledast urkast ära tuli.

Nii elaski Liisa seal kaunis lossis kuni ükskord...

Ja seda mis juhtus ükskord, saate teada lugedes järgmist osa.