Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #9 - Kurja võluri loss - Kaheksas peatükk - Malendid (0)

09.06.2016 22:21, x120 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kaheksas peatükk - Malendid

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Osa seltskonnast hakkab kangutama söögisaalis seina peal olevat suurt maali, aga see ei liigu. Nõid ja paladin lähevad sahvrisse ja sikutavad laualina nagu tolad. Malach räägib rottidega, hiljem kivistub. Shamash röögib, kui seda näeb. Lonewolf seikleb üksi.

Vibukütt teeb ettevaatlikult liblikate ja purgiga toa kõrval olnud tundmatu ruumi ukse lahti ja piilub sisse. Oh üllatust, ei paista seal midagi erilist. Lükkab ukse kergekäeliselt valla, teravdab oma meeled ning marsib tuppa. On enda peale veidi pahane, et tema tajumisvõime mitte midagi tähelepanuväärset ei reeda, annab vaid teada, et loss endiselt maagiat ja kurjust täis.
Ruum ei ole nii uhke nagu söögituba, aga siiski päris kena. Lagi on ääristatud ornamentidega, tagaseinas raamaturiiul raamatutega (poleks uskunud, eks). Seina ääres paremat kätt kõrgub väga peenelt voolitud kujukestega keraamiline vaas, milles kuivanud oksad. Raamaturiiuli ees asetsevad kaks väga mugavat tugitooli, nende vahel tume mahagonist laud. Kõik viitab sellele, et see on väike raamatukogu, kus kaks inimest istusid laua ääres, vestlesid, lugesid raamatut või mängisid lauamänge. Sest tõepoolest, laua peal on male. Haldjas astub lähemale, uurib tekkinud vaatepilti lähemalt, süveneb mängu, ning üritab aru saada, kelle käik on.
Kui Randie rõõmsalt teiste juurde söögituppa jalutab, nähes palju parem välja, saab värisev Rivana sellest lootust ja jõudu juurde. Nakatub isegi sellest positiivsest noodist ning tunneb esimest korda selle aja jooksul, et tegi ikkagi õige valiku - see seltskond saab selle seiklusega siiski hakkama! Ja astub häbelikult naeratades lähemale.
Kui vargaplika teisi märkab, meenub talle, kuidas nood varem pakutud puhkamise ettepanekut ignoreerisid, ei aidanud ka hädine hala, et ta on suremise äärel. Rõõmus meel asendub pahura ilmega. Rivana jääb seda nähes kohkunult seisma. Randie märkab seda laulikuneiut ja talle meenub üks ammune mälestus. Naeratades astub kahvatule Rivanale lähemale ning hakkab väikse tagamõttega tollega juttu ajama. Heietab siis nõnda - kunagi teadis ühte laulikut, kes omandas selliseid tervendavaid võimeid, et laulmise või pillimängu tulemusena teistel haavad paranesid ja haigused põgenesid. Rivana taipab lõpuks, kuhu Randie rihib, punastab ning kogeleb vabandavalt, et tema kahjuks seda ei oska, sest kogemusi veel liiga vähe. Vargaplika suudab vaevu pettumust varjata, kuid siiski jääb viisakusest edasi vestlema. Tegelikult on ta isegi rahul, et saab kellegagi rääkida ja lobiseda. Mõnusa idüllilise vestluse ning sõbrunemise purustab põrmuks ruumi teisest otsast kuulduv kohutav ja lausa vastik röökimine.
Kõik ruumis olijad võpatavad, pöörduvad imestades hääle poole - mis nüüd küll lahti on?
Vargaplika lonkab ettevaatlikult lähemale ning märkab arutult karjuvat paladini. Randie katsub toda rahustada, küsida, mis juhtus, kuid draakonisündinu on ikka täiesti endast väljas ega kontakteeru.
Väike Leyah on ka kohale sibanud ruumi teisest otsast, poetab end teiste vahelt tuppa. Ehmatusega märkab kivistunud, halliks ja elutuks jäänud nõida; lauda roiskunud toiduga ning kapi all olevaid kivistunud rotte. Tal tekib väga kole eelaimdus ja enne kui keegi või miski millestki aru saab, kihutab nii sahvrist kui söögitoast välja koridori. Jääb sinna hingeldades ennast koguma.
Rivana on ehmatusest toibunud ja jookseb jõledalt röökiva Shamashi suunas, piilub ukse vahelt sisse, kahvatab ning hüüatab: “Mida te teete siin?! Kiiresti, kiiresti välja!” Tõukab Randie kaugemale, üritab draakonisündinut ka sikutada, kuid too on tema jaoks liiga raske. Jookseb sisse ja taipab siis äkitselt, et Malachi päästmiseks oleks ta pidanud hoopiski teised kutsuma. Katsub oma viga parandada: “tulge appi, viime ta välja!” Aga kuuldeulatuses on ainult Randie, kes ei suuda segaduses reageerida, ja Shamash. Too unustab röökimise lõpetada, pöörab end ümber, kuid enne kui ta kuhugi jõuab, tunneb, kuidas rammestus tema üle kiiresti võimust võtab ja liigutused aeglaseks jäävad. Ta kivistub...

Järgmine osa "Välja, välja!" ilmub teisipäeval, 14. juunil

Lugu jätkub siin: "DnD #10 - Kurja võluri loss - Üheksas peatükk - Välja, välja!" »


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


slay

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima