Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

Salajane #4 (0)

Deanil oli näos ja kehal suured põletushaavad. Need oli väga nähtavad ja Dean üritas neid iga hinna eest varjata, aga ei.
"Dean, nüüd tahad kätte maksta, ah?" arvas Carolina.
"Ega sa mööda ei paku väga," ütles Dean salakavalalt ja kõnnib ruumis edasi-tagasi.
"Mul on tõesti kahju sellest, mis ma sulle tegin minevikus. Aga see on minevik ja see pole olevik. Ma olin noor ja loll!" nuttis neiu lootes, et Dean laseb ta välja. Võta näpust, aga seda ei juhtunudki. Dean võttis oma mantli taskust relva ja pani sinna padrunid sisse. Siis ta suunas selle Carolina poole ja ütles:"Ma lasen kõigepealt sinu maha ja siis iseenda."
"Mõistlik otsus," väitis Carolina vaikselt ja ootab, millal relv laseb.
See juhtus nii aeglaselt. Üle metsa oli kuulda see lasku. Siis kõlas teine lask.
"Carolina, kõigest hoolimata ma armastasin sind," rääkis Dean.
"Mina ka, aga arvasin, et nii pääsen kõigest, kui valetasin," vandus talle Carolina. Nad hingasid viimased hingetõmbed ja surid. Nad olid hoidnud kätest kinni ja liikumatud. Deani mehed tulid sisse. Nad helistasid kiirabisse, aga oli liiga hilja teha midagi nende heaks.

_____________________________________________

*Carolina ja Deani matused

"Teretulemast, kõik te külalised! Tahan tänada, et olete täna siia kogunenud kahe inimese matustele, kes pidid siin elus rängalt kannatama. Nad olid väga noored ja surid väga noorelt. Ma kahetsen, et enda tütart ei aidanud, sest ta ju oli Deani ikka sügavalt armastanud. Nad olid siia maailma sündinud kokku, et selleks ju jääda," rääkis Clementina nuttes ja sammus oma istekohale tagasi. Matustel oli ka Scott, Carolina eksabikaasa, kes oli Kimmyga koos ja nad hoidsid kätest kinni. Nad rääkisid parasjagu omavahel Carolinast.
"Nüüd ma mõistan. Dean oli tema anonüümne," ütles Scott Kimmyle ja jalutas temaga minema matustelt.

LÕPP

Teavita ebasobivast sissekandest!