Vaikus Enne Tormi/Silence Before Storm # 1 osa (3)

Peategelaseks on 17. aastane Tracy Burke. Tal on musta värvi pikad lokkis juuksed ja hele sinised silmad. Ta elab koos oma isaga väikeses linnas nimega Kynareth mis asub Kanadas.

-
-
-

Jalutasin mööda laia linna tänavat. Kuigi oli sügis, oli õues soe. Kerge tuuleke sasis mu pikki tumedaid lokkis juukseid. Tänavad olid maha jäetud, ajalehed ja suitsukonid vedelesid igal pool ja kilekotid lendasid vaikselt ringi. Tüüpiline väikelinna tänav.
Pöörasin paremale. Sammusin edasi mööda kitsast teed. Mõlemal pool mind olid kummituslikud majad, maha jäetud mitu aastat tagasi. Mitmel majal olid aknad katki. Nende tühjad aknaavad haigutasid hirmuäratavalt.
Võdistasin õlgu ja kohendasin oma jopet. Ma käisin siin kandis koos emaga viimati kui ma olin 10 aastane. Siis olid majad veel terved ja inimesed jalutasid igalpool. Mõnikord ma mängisin ka oma vanuste lastega peitust. Kuid nüüd olid majad lagunenud ja selle aja ilusad värvid maha kulunud.
Sammusin edasi ja vaatasin ettevaatlikult ringi. 5 minuti pärast jõudsin oma maja juurde. See oli väike, kahe korruseline maja. Maja oli halli värvi ja katus oli must. Verandal asetsesid paar potitaime ja see oligi kõik. Mitte midagi erilist.
Läksin majja. ''Ma olen kodus, paps!'' Hüüdsin väsinult. Ma elan oma isaga. Ema suri mitu aastat tagasi vähki. Olin siis 12. Paps on mul ainuke alles jäänud perekond. Vanaema suri paar aastat tagasi. Vanaisa? Ta lasti 20 aastat tagasi maha.
''Tracy Burke,'' lausus paps kui ta nägi mind. Ohksin. See on minu nimi. Suht nõme eksole?
''Jah, see olen mina'' põrnitsesin papsi. ''Kus sa olid?'' Ta vaatas mulle tõsise pilguga otsa. Tõstin käed ülesse ''Käisin lihtsalt väikesel jalutuskäigul, muud midagi''. Paps vaatas mind korra kahtlustavalt, kuid andis siis alla ja läks tagasi kööki.
Võtsin jope seljast ja panin selle nagisse. Läksin ka kööki. ''Mis täna söögiks on?'' Vaatasin lauda ja märkasin suurt juustu pitsat. Ohkasin. Kuna paps ei oska eriti süüa teha, tellisime me igal õhtul pitsat. ''Juustu pitsa'' Ütles paps ja pani enda pooleldi söödud pitsa tüki taldrikule. Istusin laua taha ja võtsin ühe tüki pitsat. Nosisin seda natuke ja panin selle lauale. ''Mul on pitsast kõrini'' Pomisesin nii kõvasti et paps seda kuuleks. Paps ohkas ''Mul ka, kullake. Sa ju tead et ma ei oska midagi teha''.
Põrnitsesin papsi . ''Kes ütles et sina pead kõik söögi tegema?''. Paps vaatas mind üllatunult. ''Sa tahad öelda, et sina võid midagi teha?''. Noogutasin ''Ma võin teha nuudleid,'' Paps noogutas innukalt.
Tõusin püsti ja läksin pliidi juurde. Võtsin välja poti ja lasin sinna vett sisse. Panin vee keema. Võtsin kapist paki nuudleid ja lugesin läbi kasutusjuhendi. Kui vesi hakkas keema, kallasin nuudleid sinna sisse. Ootasin kuni nuudlid valmis said ja panin need kaussi. Kausi laua peale.
Paps võttis endale nuudleid ja sõi. ''Väga hea'' Pomises ta. Naeratasin. Isa kiidab mind väga harva, sest tal on tihti peale töö mõtted peas. Istusin vaikselt ja vaatasin kuidas paps sööb. Ta vaatas minu poole ''Söö ka''. Raputasin pead ''Mul pole kõht tühi''
Tõusein püsti ja läksin ülesse oma tuppa. Tuba oli väike kuid väga hubane. Seinad olid tume lillad, põrandal suur pehme vaip. Keset tuba oli lai voodi. Aknal olid kardinad ees kuid sealt on väga hea vaade eesõue.
Viskusin voodile pikali ja vahtisin lage. Mulle tuli meelde kodunetöö, kuid uinusin kohe...

Autori kommentaar »