It's my life (12) (8)

Sest koolimajasse astus sisse mingi poiss, kes oli umbes minu vanune, tal oli päevitunud nahk, mustad juuksed mis olid geeliga mingisse väga ''lahedasse'' soengusse pandud. Tal oli suht ülbe pilk ning temaga kõndis kaasa mingi tüdruk kellel olid pikad blondeeritud juuksed, kuldne mini kleit, väga kõrged mustad kontsad, must peavõru. Tal oli käes arvatavasti tema koolikott mis oli mingi suht suur käekott(musta värvi) ja selle peal oli kuldselt kirjas ''Dolce&Gabbana''. Ning järsku avastasin ka, et tal on teises käes mingi pisike käekott kus sees on , chihuahua kellel oli kuldne kettike ümber tema kaela.

Oigasin vaikselt mõeldes, et nad tulevad meie klassi. Vaatasin korra Marcuse poole, kes jõllitas seda tüdrukut suurte silmadega. Olin väga solvunud, sest Marcus ikkagi meeldis mulle. Jalutasin ülbelt minema oma klassi poole ning vaatasin taha lootuses, et äkki Marcus märkab mu minemist, aga EI. Ma olin metsikult solvunud kuigi põhjus tundus väga lapsik olin ikkagi haavunud.

Klassis istusin üksikusse pinki. Ning siis natukese aja pärast sisenes ka Marcus klassi.

Marcus: Sa ei tahagi minuga istuda ?
Mina:mkmm
Marcus: Miks?
Mina: (pööritasin silmi)
Marcus: Mis on ?
Mina: (Juba tulid pisarad silma)
Marcus: (hakkas minu üle naerma)
Mina: (ei suutnud rohkem vaikida) Mida sa naerad ?
Marcus: Sa oled lihtsalt nii armas kui sa oled solvnud.
Mina: ''Mhmmm...''

Õnneks hakkas tund ning ei pidand enam taluma temaga rääkimist.Õpetaja ei olnud eel klassi tulnud. Järsku kuulsin kellegi häält minu selja tagant , kus istus Marcus.

Keegi: Kas võib su kõrvale istuda.?
Marcus: Kes keelab ?
Keegi: Aitääh.

Vaatasin selja taha ning oigasin suurest solvumisest ning keerasin selja neile mõlemale. See kes Marcuse kõrvale oli istunud oli see Kuldne-Must blondiin.

Blondiin: Mis su nimi on ?
Marcus: Marcus, sinu ?
Blondiin: Ohh.. kui nunnu nimi. Mm.. muidu mina olen Rosemary Threep !
Marcus: Meeldiv tutvuda !
Rose: Hakkas oma heledal häälel naerma ning siis muutus jälle tõsiseks. Issand jumal mul on kõik kodusedtööd tegematta.
Marcus: Miks siis ??
Rose: No.. eile oli suht lahe pidu..
Marcus: Mm

Tund hakkas. See venis venis vahepeal oli selline tunne, et see ei lõpegi. Kuid lõpuks lõppes ning samamoodi oli ka kõigi järgmise 7 tunni jooksul.

Pärast tunde kiirustasin otse koju ning hakkasin õppima. Läksin minu ja Marcuse tuppa, kus oli õnneks üks lükatav uks, mille sain suldeda ja lukku panna, et Marcus minu juurde ei tuleks. Järsku kuulsin, et keegi tuli uksest sisse ja see keegi oli (trummipõrin) MARCUS nagu kedagi teist oleks loota olnud.

Marcus: Heyya !
Mina: Tere.
Marcus: Kle mis lahti, mul ple eriti aega ?
Mina: Kuhu sul siis nii kiire on ?
Marcus: Ahhh, Rose kutsus mingile peole.
Mina: JÄÄ VAIT JA MINE MINEMA !!
Marcus: Mis on ? Ta on väga meeldiv inimene.
Mina: ARU EI SAAND W ?
Marcus: Ei saand jhh mis sul tema vastu on. Ta on väga tore. Ta elas varem New Yorgis. Ning ta chihuahua Rosey.
Mina: Ja siis miks sa seda mulle räägid ? Arvad, et mul on tore kuulata tema loomast, tema mingitest elu kohtadest jneee. Räägi seda kellelegi teisele aga mitte mulle.
Marcus: Olgu.

Ning siis läks ta toast välja. Peitsin pea padja sisse ning hakkasin nutma. Otsustasin, et mai taha enam Marcust näha, kuid siiski otsustasin, et ei tee temast lihtsalt välja.

Järgmine päev ärkasin selle peale kui Marcus kolistades uksest sisse tuli. Piilusin uksest ning mind tabas ''OMG'' ''TA ON TÄIESTI TÄIS'' hetk. Panin ukse uuesti kinni ja lukku ning vaatasin kella. Kell oli alles 5 ning Marcus jäi magama. Otsustasin, et lähen täna varem minema. Panin selga:.............