Teema: Järjejutud / Noortejutud

Why Did I? #2 (0)

Peale söömist vedasin ennast enda tuppa ja istusin voodile. Kuulsin kõrvaltoast (Chrisi tuba) muusikat. Õigus, Chris oli selle feikblondu koju toonud. Ohkasin. Kuulasin paar minuti kuidas mu telefon üritab mulle selgeks teha, et inimesed tahavad minuga rääkida. Lõpuks tõusin üles ja läksin pesema. Kuum vesi ja üksindus. Mõtlesin kõigest mida homme tegema pidin ja ohkasin tüdinult, tänu millele oleksin dušši alla peaaegu ära uppunud. Peale pesemist, panin järjekordse hiidsärgi selga ja läksin kööki. Köögis istusid mu armsad vanemad, kes poleks tõenäoliselt eriti hinnanud mu otsust süüa natuke enne südaööd topsi jäätist, mis tähendas, et pean nendega pika vestluse maha pidama. Ohkasin. "Oh, Chloe", ütles ema närviliselt. Sain kohe aru, et olin mingile tähtsale jutule vahele seganud. "Mis sa nii hilja õhtul siin all teed kullake?" küsis ema natuke kurva naeratusega. "Eem..", mõmisedes neile tuntud toonil. Isa vaatas mulle otsa ja naeratas, "Kõige alumises kastis". Võtsin õnneliku naeratusega jäätise samal ajal, kui ema mind natuke rahulolematu pilguga jälgis. Siis tuli talle midagi meelde, "Kui sa üles lähed vii Carmenile ta telefon palun? Ta unustas selle alla ja päästsin selle vaevu Sara käest". Võtsin telefoni. "Jaa, muidugi ... Kas ma segasin millegile tähtsale vahele?" küsisin kõhkleval toonil. "Muidugi mitte, lihtsalt töö asjad" Vastas isa naeratades. Noogutasin ja läksin üles. Carmen, mõtlesin. Ilmselt feikblondu. Läksin tüdinul Chrisi tuppa. Avasin ukse ja vaatasin vastu Chrisile ja ilma särgita feikblondule. Tarretusin. Feikblondu kilgatas ja nihkus kiirelt Chrisi selja taha. "Chlo, me ei.." Alustas Chris. "Muidugi." ütlesin kiirelt ja panin feikblondu telefoni lauale. Jalutasin kähku välja ja sulgesin ukse enda järel. Lõin endale kõvasti vastu nägu ja läksin enda tuppa magama.

***************************

Ärkasin. Äratuskell karjus. Panin selle väsinult kinni ja haigutasin. Meenutasin eilset kokkupuudet feikblonduga ja kukkusin õudusest värisedes tagasi voodile ja lõin pea vastu seina ära. Oigasin vaikselt ja tegin ahastava grimassi. Kuulsin ukse paukumist ja järgmine hetk oli Sara minu toas natuke kohmetu näoga. "mh?" mõmisesin väsinult. Ta vaatas mind närviliselt. "Eeh.. see Chrisi tüdruk, ta .. ma läksin" pobises ta. "Okei, vahet pole, ta siis peseb jah?", küsisin kerge muigega. "Jah." ütles Sara õudusega. Naersin ja küsisin, miks ta minu toas oli. "Emme kutsus sööma.. teid". "Okei ma kohe tulen" vastasin ikka veel ringutades.Sara jooksis alla. Panin juuksed üles ja panin riidesse. Ei jõudnud mingit meiki teha nii, et kasutasin ainult silmapliiatsit. Läksin alla ja tundsin kohe pannkookide magusat lõhna õhus. Istusin laua taha ja tõstsin endale pannkooke. Ema ja isa küsisid minult ja Saralt kas me ei tahaks vaheajal peale jõule laevakruiisile minna. Olime vägagi nõus. Siis kõndisid Chris ja feikblondu trepist alla. Minu ja Sara silmad vajusid taldrikutesse. feikblondu soovis kõigile head hommikut vaadates samas mulle ülbelt otsa. Nad istusid maha. Feikblondu oli ikka täidsa feikblondu. Tema pruunid juuksed olid umbes 5 cm välja kasvanud. Muigasin endamisi. Chris vaatas natuke piinliku näoga taldrikut. Kui olime söönud panin ketsid jalga ja viskasin koti õlale. Läksime autosse. Feikblondu käis mingis teises koolis, mis polnud meie omast eriti kaugel ning viisime ta ka ära. Kuulasin terve tee MCRi ja vaatasin aknast välja. Chris tegi põhimõtteliselt sama, aga kuulas tõenäoliselt halvemat muusikat. Sara istus keskel ja rääkis isaga millestki. Jõudsime kooli. Isa ütles meile naeratades hüvasti ja sõitis ära. Kõndisin sisse ja tee peal liitus minuga Lottie. Lottie oli minust natuke lühem, õlgadeni blondide juustega ja pruunide silmadega. "No hommik" vastas ta rõõmsal toonil. "Mis Lottiekese nii rõõmsaks on teinud?" küsisin naeratades. "Kas mul ei või lihtsalt hea tuju olla?", küsis Lottie kelmikalt. "Räägi", ütlesin. "Hiljem", ütles Lottie kohe, kui me klassi astusime. Tess. Helepruunid juuksed, pruunid silmad. Rääkis Robiniga enda laual istudes. Kui ta mind nägi kadus ta naeratus ja ta istus enda laua taha ja hakkas pinginaabriga rääkima.Läksin Robini juurde, kes vaatas mind muigega. "Peole kutsus", ütles ta pooleldi naerdes.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!