And so what ? # 3. (4)

# 3.

Minu vaatepilt:

Ma mitte ei kavatsenudki nii lihtsalt Billi Marleenile anda. Marssisin sammuti majja, seal käis tõesti väga suur pidu. Märkasin Rasmust, Rasmus oli samahästi kui minu teener. Ta tegi minu heaks kõik, seega otsustasin teda veidi täna ära kasutada.

"Rassu," sõnasin hellitavalt ning jätkasin: "Kas sa viitsiksid minuga koos sisse minna?" Märkasin kuidas Rasmuse nägu muutus kurvast näost rõõmsaks. Olin väga õnnelik kui Rasmus mulle noogutas. Seejärel haarasin ta käest ning lippasin kiirelt jooki võtma.

Kui olime mõlemad juba üsna täis istusime diivanile ning äkki hakkas Rasmus mulle ligi ajama. Ta suudles mind kaelale, kui ta seda tegi liikusin veits temast eemale. Kuid kui nägin oma uimaste silmadega kuidas Bill ja Massu suudlevad siis mind see enam ei huvitanud. Suudlesin Rasmust ja vajusin talle lihtsalt peale.

"Graccu. Ärka. Ärka üles. Grace!" sosistab keegi oma vaikse ja tuttava häälega. Avan vaikselt silmad märkasin, et minu ärataja oli Katrin. Pigistasin oma uimased silmad jälle kinni kuna pea lihtsalt lõhkus rämedalt. Keegi pani oma käe ümber minu, kui keegi seda tegi meenus mulle eilne. Vaatasin kiiresti teki alla, õnneks olid mul riided selga jäänud. Ohkasin ja vaatasin Katrinit kes mind murelikult vaatas.

"Miks sa Billi kõrval hetkel ei ole?" küsis Katrin meeleheitlikult ning vaatas ka ülejäänud maja. Ta silmad peatusid ühtedel inimestel. Bill ja Massu magasid kõrvuti ning nende põsed olid vastamisi. Tegin Rasmuse põsele musi ning tõusin oma väsinud jalgadel püsti. Haarasin oma koti ja jooksin majast välja. Katrin jooksis järgi ja vaatas mind veelgi kahtlasema pilguga.

"Grace, vabandust aga ma ei soovi sinuga enam sõbrustada. Sorri." ütles Katrin mulle ja kui ma küsiva pilguga ta poole vaatasin hüüatas ta üsnagi valjult mulle: "Alati kui sina mingisugusel peol oled hätta jäänud või mõnes muus eluliselt raskes asjas hätta oled jäänud nutad sa mu õlal. Kuid mitte kunagi ei saa mina sinu õlal nutta. Sul on lihtsalt palju suurem ego kui mul!"

Sellepeale tuli Marlene majast välja ja saatis mulle ühe põlgliku pilgu...

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

mushoojätkab, ˇˇ