Is it dream... no, it's almost real life #1 (2)

Avasin oma silmad ning kella vaadates nägin et kell oli 11.06. Panin hommikumantli selga ning läksin rõdule. Rõdul ma hakkasin suitsetama. Olin just suitsu põlema pannud kui sisse tuli mu vend. Ta kõndis üleoleval meelel minu juurde rõdule. "Tahad osta?" küsis vend salapäraselt ning vaikselt. "Mida osta?" ei saanud ma aru. "Suitsu, muud kraami sa kahjuks ei saa sest avastati see tehing," vastas vend vaikselt. "Hallooooo, sain nädala eest 18 vastutan enda eest ise ma ei pea seda sinu kallist kraami ostma, võin ise ka nüüd poodi minna ja vajalikke asju osta" kärastasin talle vastu. Läksin hambaid pesema, siis riideid vahetama. Panin selga oma lemmik suvekleidi, see on põlvedeni ning seal on lilled peal. Läksin alla, et hommikust süüa. All oli ema, kes oli putru teinud. "Mis puder see on?" tahtsin teada, sest ma ei söö kõiki pudruliike. "See on maisipuder," vastas ema sõbralikult. "Sel juhul ma ei söö seda," vastasin mina pirtsakalt. Läksin külmkapi juurde ning leidsin sealt kohukese. Mõtlesin, et söön hoopis seda. Kell sai 13.00 kui uksele koputati. Läksin avama. Uksel seisis Hanna. Tal olid jalas shortsid nind seljas neoon roosa top. Jalas olid tal musta värvi baleriinad. "Mis teed siin?" küsisin tujutult. "Tulin vaatama, kuidas läheb?" Vastas ta ning ta nägu muutus murelikuks. "Kas kõik on ikka korras?" küsis Hanna päris mures olles. "Kõik on suurepärane, tule edasi, lähme minu tuppa," vastasin igavalt
Läksime ülesse, minu tuppa. Järsku hakkasin ma nutma. Pisarad muudkui voolasid mu põskedelt alla ja ikka alla. "Minuga on lõpp," rääkisin läbi nutu. "Mis on lahti, räägi!" Ütles segaduses olev Hanna. "Mu suitsud said otsa!" vastasin ikka nuttes. "Ahh, ära nuta, lähme poodi ning ostame sulle uue paki," vastas seepeale Hanna. "Arvad?" pärisin ma et päris kindel olla. "Tean seda!" vastas Hanna kindlameelselt. Tõusime voodilt püsti, kui koputati uksele:"Sisse, kes on?" tahtsin ma teada. Sisse astus ema. "Mina olen, vaata vanaema saatis sulle kingituse," lausus ema rõõmsalt. Võtsin ema käest ümbriku ning vaatasin sinna sisse. Seal oli reis kahele Itaaliasse. "Kuna sul veel poisssõpra pole, siis võiksid ju koos Hannaga sinna minna," pakkus ema. "Muidugi me lähme Hannaga koos," teatasin kindlalt. "Kui sinu ema ikka lubab.." tahtsin Hannalt teada. "Ikka, just oli öelnud, et me võiksime reisile minna, aga millal see lend on?" rääkis Hanna. "Lend on homme, kell 04.00 ehk saame ss 00.00 minu juures kokku ning ss koos lähme, mis arvad?" pakkusin mina. "Suurepärane mõte!" nõustus Hanna. "Aga ma lähen siis koju asju pakkima, tsau!" ütles Hanna ning tormas uksest välja. "Hakkame siis ka vaatama mida sina kaasa võtad," ütles ema. "Olgu," nõustusin ja me hakkasime koos asju kokku pakkima.

Autori kommentaar »