ˇˇ Armastus Esimesest Naeratusest ♥ ( 3. # ) (12)

Uus osa jälle ; ) Nüüd teen nii, et kindlalt ilmub osa iga päeva tagant, aga kui mul vahest rohkem tuju on, siis igapäev. Hakkan ka nüüd kasutama " Eelmise osa " lõike, et kergem oleks sündmuste arenemisest aru saada.

Eesmärgid :

2. Pastakat
4. Head kommentaari



Eelmises osas :


Pärast kolmandat tundi saime söögivahetunnis õue minna. Umbes minuti pärast küsis Camill mu käest : " Uuuu, miks sul silmad kinni pigistatud on ? " ja naeris sellepeale. Alles nüüd sain aru, et see kolmandik seisis umbes kolme meetri kaugusel müürile najatades ning naeratades. Naeratasin piinlikult vastu sekundi ja istusin siis müüri peale. Hakkasin seal üht kummipaela punuma, et mõtteid mujale viia. Mõtted lihtsalt ei läinud...



Selles osas :

Mida teha ? Keda kuulata ? Parim sõber, kes ?





Vahetund lõppes, tund hakkas. Ma vihkan B - keelt, minu B - keel oli nimelt saksa keel. Maailma nõmedaim õpetaja on minu rühmal. Nagu ikka lõppes lõpuks ka piinakambri tund. Seejärel tuli üks eesti keel ja matemaatika. Lõpuks said ka need läbi ja ma hakkasin garderoobi kiirustama. Nägin veel korra ' teda '. Naeratasin enda ette ( Whaaat ? ) ja jooksin, siis kodu poole. Ma elan koolile super lähedal. Kui olin koju jõudnud, tuli mulle meelde süda mu päevikus. Lahmatasin õlakoti lahti ja otsisin päeviku välja. Rebisin südame välja ja tundsin seejärel, kuidas see külmemaks muutus. Suundusin prügikasti poole, et see ära visata. Ja seal see lendaski... Nägin, kuidas see nagu sulg teiste paberite juurde langes ja lahvatas äkki põlema...




Pilgutasin silmi, luulu. Veider, ma pole neid kunagi näinud. Heitsin magama, teades, et olen sassis omadega.




Hommik, põrguline uus päev. Panin kähku musta pluusi, seeliku ja retuusid ( ma pole emo, mulle lihtsalt meeldib must ). Haarasin koti ja kõndisin välisuksest välja. Täna oli järjekordne puhvetis söömise hommik. Ostsin ühe lavaši ja mahla. Sõin ära ja itsitasin oma ette, sest müüja oli punane näost. Mina ei tea millest. Kiirustasin tundidesse, ma lihtsalt ei viitsi jutustada, milline see põrgulik päeva algus välja nägi. Kui saabus söögi vahetund, siis me õue ei saanud minna. Klassijuhatajalt peab luba küsima, aga teda keegi ei leidnud. Ehk siis passisime Camilliga akna taga, vahepeal tegime ingliskeele kodutööd ära ja siis istusime lihtsalt ühele pingile akna läheduses. Rääkisime juttu, kui Cam järsku irwitama hakkas.







'Tema' kõndis peaga vastu klaasi ja naeratas Camillile ja minule. Hakkasin ka naerma südamest, milline imeline poiss ...

Autori kommentaar »