You Can Only Dream About It. (6)
Tuul puhus läbi mu juuste. Ma kartsin, aga ei tea mida. Mul oli vaja kedagi, kes mind hetkel kaitseks...ei millegi eest.
Ja sealt ta tuli...Silmad tumerohelised. Juuksed olid oranžikad-mustad ja ka need lehvisid tuule käes.Ta huuled...olid kaunid, mida ma oleks terve oma elu suudelda tahtnud. Iga ta samm tegi mu südamele valu...kuid head valu. Mida ma ei suudaks unustada iial !
Nüüd istus ta mu kõrval...hoidis mu kätt oma peos nagu mingit pisikest eset, aga õrna. Ta jälgis mind ettevaatlikult. Mina tegin seda sama. Tema tumerohelised silmad...läikisid...nagu kristallid, mis on rohkem väärt kui raha. Ma jälgisin teda ettevaatlikut, sest ma kartsin, et ta lahkub.
Ma hakkasin midagi ütlema kuid ma ei saanud. Mu hääl oli kadunud. Poiss naeratas mulle ja kummardus mu pea kohale. Ta surus oma huuled minu omadele. Me...suudlesime. See suudlus oleks võinud olla igavik.
Poisi näole tekkis jälle naeratus ja ta silitas mu juukseid.
''Ma ei taha sulle haiget teha...'' Sõnas ta oma siidisel hääletoonil. Mu süda oleks küll seisma jäänud, aga seda ei juhtunud. Mu näole tekkis küsimus.
''Sa näed kõigest und...'' Sõnas ta ja tõmbus minust eemale ja vaatas kaugusesse. Mu põsele voolas pisar...lõpuks pisaraid.
Poiss kummardus jälle minu juurde ja pühkis oma õrnade kätega pisarad mu põselt.
''Ära nuta ainult...Palun.'' Soovis ta.
Ta hoidis jälle mu kätt oma pihus ja hoidis seda tugevamalt kui enne. See oli hea tunne. Ma kummardusin, et teda kallistada kuid tema tegi seda minu eest.
Järsku tõmbus ta jälle eemale ja nägi kuidas mul pisarad põsele voolasid.
''Ma ei tahtnud sulle haiget teha...Aga...tea, et me saame kunagi kokku.Aga sina pead oma elu kasutama...ära tee endale elus haiget...see teeb ka mulle haiget.'' Rääkis ta ning kummardus mulle ligemale, et suudelda mind. Kohtusid meie huuled jälle. . . See suudlus oli pikem.
''Hüvasti.'' Sõnas ta ning kõndis minust eemale...tema oranžikad-mustad juuksed lehvisid tuule käes. Ta ei pööranud end ümber enam, et mind vaadata...Ta ei näidanud oma tumerohelisi silmi, mis läikisid selle valguse käes ja...Ta lahkus.
Ma ärkasin oma unenäost...Ma lihtsalt puheksin nutma...Kuid ta oli lausunud : See teeb ka mulle haiget...
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
niihea![](https://koobas.hobune.stream/wayback/20210107022937im_/https://mangukoobas.delfi.ee/webs/emoticons/silmadsuured.gif)
tänud![](https://koobas.hobune.stream/wayback/20210107022937im_/https://mangukoobas.delfi.ee/webs/emoticons/silmadsuured.gif)
annu, see jutt on ikka nii armastus, mis armastus. armas.
minukirjanik =)
Ma idin veel ühe pastaka lizzalt panema ._.
pidin *
PTD , tänudd :]![[süda]](https://koobas.hobune.stream/wayback/20210107022937im_/https://mangukoobas.delfi.ee/webs/emotics/Heart.png)