Jessica koolivaheaeg / 6 (4)

"Appi ! Mida teha!? " Oli Jess pabinas, kui kõne oli lõpetanud. Robert kutsus teda välja, Suve Kohvikusse, mis oli Jessica lemmik, aga Jess ei suutnud otsustada, kas minna või mitte. "Ma tean! Emily !" hüüatas Jessy ja helistas kohe Emile. "Emily, tsau, mina, Jess olen! Kuule selline lugu et üks paralleeeli kutt Robert kutsus mind välja ja..." Juba hakkas Emily naerma ja ei lasknud Jessical lõpetada. "Sa oled armunud, eks?" küsis Em pilkavalt."No..Ee..Võibo..Ei..Jah.." kogeles Jess. "Jah, see on kindel jah! Muide, kui sa tõesti kardad, võin ma kaasa tulla.." "EI ! Nalja teed! Unusta ära!" Tõrjus Jess Emi ettepanekut. Kõne lõppes Emily naeruga. "Appii ! Ma olen supis ! Kõige kuumim kutt kutsub mind mu lemmikkohvikusse, aga ma kardan ja KOGEMATA tõmban ma kaela abivalmis sõbranna, kes tahab kõik ära rikkuda! Mida teha???" oli Jessica paanikas. Järsku tuli tal mõte! Ta võttis kaasa Robi pildi, mis too talle täna andnud oli ja jooksis sellega Suve Kohvikusse. Baaridaamile ütles ta nii : "Kui näete sellist poissi siia tulemas, siis öelge, et Jessica tuleb homme tänaseks kokkulepitud ajal." Ta jooksis tagasi Emily juurde. "Em, mul on probleem!" karjus ta väravast. Em jooksis talle vastu ja nad läksid tema tuppa. "Esiteks - võin ma sinu juures ööbida?" Em noogutas "Teiseks - oled sa nõus mind aitama?" Em noogutas "Kolmandaks - on sul olnud oma poisiga probleeme?" Em ei noogutanud, vaid vastas : "Pilt selge - keerasid jälle käki kokku?" "Vist.." ütles Jess. "Hästi ; Too oma ööriided siia ja arutame su problat." ütles Em. Jessy läks koju ja karjus "Emps, paps, ma lähen Emi juurde!" keegi ei vastanud. Jess võttis asjad ja läks. Emily on suurepärane sõber, kes aitab hädast välja! Terve õhtu nad arutasid mida teha. Kuni nad lihtsalt magama kukkusid, sõna otseses mõttes.

Kohtingu päev oli käes ja Jess oli pabinas. Em otsustas siiski kaasa tulla. Jessica pani oma kõige moodsamad riided ja nad läksid koos Suve Kohvikusse. Nad istusid lauda, Jess närveeris täiega. Ja siis astus sisse Rob...

Autori kommentaar »