Teema: Järjejutud / Noortejutud

Täiskasvanud laps #3 (0)

Prrrrrrr, pinises äratuskell ja pidin tõusma. Sõin ja ruttasin kooli. Teepeal sain kokku Licelliga. "Tsau , no kuidas läheb "Kallistasime, ja tervitasin vastu." Hästi ..." Ma ei jõudnudki oma lauset lõpetada, kui Licell juba vastu! " Tead mis !?! Eile õhtul jalutasin koeraga ja Rauno tuli vastu. Ta küsis minu seltsi ja mul polnud selle vastu midagi. Aeg lendas nii ruttu, et kell oli kümme kui koju jõudsin, ema mõgises ka." Mulle meenus kohe oma ema, kuhu ta küll nii kauaks jäänud oli? "Tead mis" sosistas Licell. "Noh" Tekkis piinlik vaikus ja hakkasin juba närvi minema" "Tegelikult oli nii, et ma mmmmm maaaaa aa" Ootusärevus muutis mind närviliseks. "No mida sa oled ?" "Mulle meeldib Rauno, ma olen armunud! Aga sina?" Nüüd taipasin, et oli õige aeg suudlusest rääkida. "No , eile koolis, vahetunnis ... Me suudlesime Matuga!" "Omg, mis edasi sai ?" päris Licell, ise nii õnnelik. "Midagi, ma jooksin tundi ja pärast ei suhelnud enam" ning mu suule ilmus piinlik naeratus. "Oh sa tobukene" Ma ei vastanud talle ning peagi olimegi koolis.

Nagu igal koolihommikul, hullasid ka täna algklassi lapsed ringi. Vastu tulid tuttavad näod. Jõudsime juba klasiiukseni, kui vastu tuli Matu. "Licell, mine ees ära, ma tulen järgi !" kamandasin teda. " Jajaa " pomises ta vastu. " Hei" "Hei sullegi! Ma tean, minust oli rumal ära joosta!" "Pole hullu, juhtub" naertas Matu. "Ma mõtlesin natuke ja mõistsin, et see on normaalne" "Oled ikka kindel, pärast jooksed jälle minema ja jätad mind segadusse" "Ma luban, et ei jäta" Suudlesin teda. "Sul on meitsev huuleläige" Kell helises ja naersime koos.

Läksime klassi. Taipasime, et olime hilinenud ja jäime ukse juurde seisma. Proua Pull vaatas vastu. Hakkasime laginal naerma ja klass järgi. "Faikust" karjus Proua Pull. Tegime kõik hirmul näo pähe, kuid samas ei suutnud naeru tagasi hoida. Lõpuks lubati meil istuda. Kordasime vaikuses tunnaks, kui kuulsime hullu tümakat. Klassi astus hull tibi, üheksa cm kontsatega ja miniseelikuga. "Nohh, Proua Pull, kas saksa keel ei käigi või ?" kägises Maarja. Maarja oligi meie klassi tibi, ta tegi mida tahtis, sest ükski õpetaja ei keelanud teda, Põhuse saime alles nädal tagasi teada, kui õppealajuhataja meile rääkis, et tal on rikas ärimehest isa. "Tsau Matu" inises Maarja. Matu näris üle klassi nätsu ja vahtis imeliku näoga." "Ah, et olen rõve või, ma sulle alles näitan rõvedat !" Maarja istus Matu sülle . Mind tabas halvatus, ma ei suutnud silmigi pilgutada, vägisi hakkasin nutma. Peitsin oma pisarad vaadates aknast välja. Õpetaja Pull läks närvi. "Mida sa lubad endale ! Häbi sul olgu !" "No mida sa üldse kägised Pull !" Tervel klassil jäi suu lahti.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!