Pisarad tyhjuses (4)

'' Tere kallis p2evik. Siin ma siis istun, yksinda, pimeduses koos pisaratega.
J6llitan veepiisku mis aknaklaasil voolavad, ja endast j2ljed j2tavad. Kuulan vihma krabinat plekk katusel.'' kirjutasin ma oma p2evikusse. '' See k6ik oli nagu unen2gu, kui j6llitasin aknast mingit liikuvat olendit. Ta oli musta v2rvi, a noo, mida veel , ei tea kas ma siis kunagi punast olendit kah l2bi akna j6llitan? '' m6tlesin, ja kirjutasin.
'' Kas te m6tlete kah mida te teete? Vist mitte ?!? V2hemalt mina nii arvan.''
'' Ma tean jah, et see jutt siin k6ik nii segan on. See sellep2rast et mul pole p6tteid!? Aga kuhu m6tted kadusid? V6i on mul nii palju m6tteid korraga, ja ei suuda k6iki yles kirjutada?''
''Kas mind yldse vaja?'' Kahtlesin ma...
''K6ik siin nii pime, tyhi ja mina siin, mina,mina yksinda, koos oma pisaratega.'' '' Ja veel''
Pisar voolas p6selt paberile.
'' Kas pidid sa t2pselt sinna maanudma? Ja mu s6na rikkuma? S6na pisar,, Pisar kukkus pisarale peale? K6lab naljakalt, aga nii see on...''
Jamhh....ymisesin ja pyhkisin pisaraid.
'' Aga miks voolab see suur pisar mu p6sel? Kas saan kunagi vastuse?...Arvata on et ei aga nii see on...
''See tundub imelik, millest ma yltse tahtsin kirjutada? Kas yldse tahtsin midagi kirjutada? EiEiEi ,,, ei tahtnud. Miks ma siis kirjutan? Kas ma pean seda teadama v2?
''Aga miks ma pean p2evad l2bi koolis piinlema? Ja teesklema 6petajate orja ? Kujutan ette, kuidas 6petaja minu ori oleks...oojaa..See oleks alles lahe....Aga seda ei saa me kunagi n2ha.''
Naeratasin ja vaatasin aknasse....

Autori kommentaar »