Viimane palve >2< (5)

Eelmises ; Nágime, et mingi vari kóndis móóda kardinaid, arvasime, et see on meie enda vari, aga láksime igaksjuhuks vaatama...

Tormasime akna juurde ja tómbasime kardinad eest. Seal seisis úks túdruk ja siis jársku ta haihtus. Ta nági válja umbes 5.aastane. "Mis see siis núúd oli ?" kúsis Siku. "Noh, tead sa, meil siin kummitab, ára saa pahaseks. Keera kóik uksed lukku. Tómba kardinad ette. Pane varuváljapáás ka lukku," laususin mina. "Olgu," vastas Siku ja láks uksi lukustama ja kardinaid ette tómbama. "Kas vaatame núúd óudukat ? Kell on juba 10 óhtul," laususin mina. "Olgu," útles Siku ja tói óuduka. Vaatasime óudukat kuni kella kaheni ja siis láksime magama. Siku jái kiiremini magama ja mina olin veel úleval. Googeldasin natuke enda majast ja sain teada, et mu maja all on surnuaed ja siin kummitab Betty Kruskava. "Jaan," karjusin mina. Selle peale árkas Siku úlesse. "Mis on ?" kúsis Siku. "Eee.... eiii.... midagi, ma niisama," naeratasin mina. "Olgu. Head óód!" útles Siku. "Head óód jah," laususin mina. Hakkasin ráákima facebookis Jaaniga.
Jaan : tsau
Elisabeth Aka Ellu : tsau jh
Jaan : sa ikka tead mu maja numbrit ?
Elisabeth Aka Ellu : ei :S útle :)
Jaan : Peterburi tee 18-5
Elisabeth Aka Ellu : okei, aga .... mis kell ma pean seal olema ?
Jaan : kell 4 , kus su vanemad on ?
Elisabeth Aka Ellu : reisil
Jaan : olgu siis :) hakkad tulema ? kell on juba 3
Elisabeth Aka Ellu : olgu , tsau , hakkan tulema
Jaan : jamh,, tsau
Panin ennast vaikselt riidesse, et Siku ei kuuleks ja láksin minema. Mu maja oli metsa sees, selle unustasin óelda. Kóndisin móóda metsa 1 km ja siis komistasin. Vaatasin selja taha ja nágin, et seal oli Betty. Ma karjusin ja hakkasin jooksma. Lópuks jóudsin linna ja Bettyt ei náinud, sest Betty eriti linnas ei liigu ringi. Mingi auto sóitis minust móóda ja peatus minu juures. Ta tegi akna lahti. "Tahad viskan su ára ?" kúsis autojuht. "Olgu," laususin mina. Istusin autosse ja ta viis mu Peterburi teele. Helistasin alt kella ja vastu vóttis mingi helge meheháál.
Mina : Tere, see olen mina, Elisabeth.
Jaan : Olgu, tule sisse.
Jaan lasi mu sisse. Kóndisin trepist úlesse ja astusin praokil uksest sisse. Vastu tuli meesterahvas. Ma ei taha teda kúll kiita, aga ta oli ahvatlevalt kena. "Tere," laususin mina. "Tere, Elisabeth," lausus Jaan. Astusin Jaani koju. Jaani kodu oli nii kena. Eriti oli tal nagu luxus diivan. Ja ma ei taha teada, mis auto tal oli. Tal oli LIMUSIIN! See oli kóige vágevam. "See kóik on vága kena, kus su vanemad on ?" kúsisin mina. "Noh.... nad on ka reisil," vastas Jaan. "Olgu, mis járgmiseks tahad teha ? Miks sa mind kutsusid ?" kúsisin mina. "Sest ma tahtsin sind náha," vastas Jaan. "Olgu. Aga mis sa minuga teha tahad ?" kúsisin mina. "Sinuga koos magada ja filmi vaadata," vastas Jaan. "Ehm... okei , kuigi me alles kohtusime," vastasin mina. Vaatasime mingit naljakat komóódiat. "Millal ma ára láhen ?" kúsisin mina. "Vóid minna kell 12 hommikul," lausus Jaan. "Aga... siis on Siku úleval ja ta teab ju.." útlesin mina. "Helista talle hommikul."

Autori kommentaar »