Ufod.2osa!!! (3)

Järgmisel hommikul tõustes oli mul täpselt sama tunne .... imelik,veider.Hellasin jälle Elisele.Elis ei viitsinud mu jama kuulata , aga pinnisin teda nii kaua, kuni ta lõpuks nõustus.
Ütlesin talle , et mu vanemad sõitsid nädalaks ära ja , et ta võiks minu juures seni olla.Ta rääkis seda oma emale ning tuli siis minu juurde.
Ma hakkasin oma tänasest unenäost rääkima:
"Jälle lendas minu maja poole see UFODE "lennuk" , seekord palju kiiremini ja ka lennuk oli palju-palju suurem.Ma ei julgenud alla minna,seisin oma toas, panin isegi ukse lukku,äkki hakkas ukselink värisema,ma jooksin teki alla.Keegi astus sisse,ma ei julgenud isegi hingata,kartes, et see "KEEGI" kuuleb mind. Ta läks uksest välja,ust kinni ei pannud.Ta tuli uuesti sisse, aga siis oli keegi teine ka. Ma hakkasin veel rohkem kartma.Ma ei teadnud mida teha.Äkki kuulen:"KuuleSophie on jälle kadunud,ootame teda siin toas.Nagunii ronib kuskilt aknast sisse."See oli mu ema hääl.Mul oleks nagu kivi südamelt langenud.Ronisin voodi alt välja ja rääkisin miks ma seal olin ja mida ma eelmine kord öösel kuulsin."

Elis:"Aga siis neid UFOSI" ju polegi olemas kui need su ema ja isa olid.....oot oot,aga see ...... eelmine uni,ja lennuk,ja see sõna mida sa lõpuni ei kuulnud...."
Katkestasin ta:"Jaja ma tean .... kuula edasi!Mu isa ja ema ei uskunud mind ning ütlesid et see oli vaid uni.Nad lahkusid mu toast ja ütlesid, et ma peaks parematesse asjadesse mõtlema , enne kui magama jään.Aga ma ei saanud seda enda peast välja.Natukese aja pärast avastasin ennast köögist.Unes ma muidugi nägin kuidas sinna sain,ufodega .... aga see oleks ebaloogiline.läksid tagasi üles oma voodisse ning jäin kohe magama.Hommikul äratas ema mu üles:"Issand , mida sa ometi siin teed? Miks sa oma voodis pole?"Silmi lahti tehes,avastasin ennast elutoa põrandalt.Ema hakkas minuga mölisema:"Kui sa alla tuled siis mine ikka üles ka,sa ei pea siin ju magama.Appikene,kui sa ei viitsi ennast liigutada ja üles tagasi minna ei viitsi siis ära üldse hakkagi alla tulema!"Ma sain nii vihaseks,ma ütlesin talle,et see ei olnud mina,ma ei tea kuidas siia sain,siis jooksin üles oma tuppa ja ei tulnud sealt terve päev alla.Õhtul magama jäädes,leidsin voodist mingi mänguasja mida mul kunagi olnud pole.Raske arvata, see oli muidugi tulnukast mänguasi.Ma ei suutnud seda uskuda,okei see veel, aga see asjandus hakkas liigutama ja rääkima."
Elis läks täiesti pöördesse, ta tahtis seda edasi kuulata, aga kahjuks tõusin ma siis üles,niiet ma ei saanud talle edasi rääkida.Läksime kööki, sõime midagi ning kutsusime sõbrad õue ja läksime kuskile.....sinna kuhu tee viis :) Aga sellest unenäost ei räägi me Elisega kellelegi! :)