Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Võistlused / Väike koll suures maailmas - TULEMUSED!!!

Armas kodu, armas kodu, (: (5)

01.12.2010 20:07, x237 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

"Koopajumal! Me tahame suuremat koobast! Me hakkame reostama koobast, kui te olukorda ei muuda, Koopajumal! Me ei suuda nii enam elada! Kõik elavad nii lähestikku! Uued kollid...."

"Jälle nad virisevad" mõtlesin endamisi. Kõik tahavad suuemat koobast.."Lähen parem magama" ütlesin iseendale ning pugesin oma voodisse.

Ärkasin üles selle peale, et päike paistis minu väikese toa väikesest aknast sisse. Imestasin, et kuidas see küll võimalik on ning esimese asjana vaatasin aknast välja, kuna ei uskunud, et see tõsi saab olla- alati on päikest varjanud teised majad ning päike pole kunagi MINU majja paistnud. Vaatasin ja vaatasin..kuid ikka ei suuda uskuda.."Kuidas nii?" Mõtlen endamisi. Kuidas saab see võimalik olla, et minu maja on naabi majast..vähemalt 10 meetrit eemale nihkunud? Kas Mängukoopas toimus maavärin või ehk hoopis midagi hullemat?
Otsisin enda riidekapist välja hommikumantli ning tormasin õue.
Väljusin uksest ning..ma ei saa aru, mis juhtunud on..Kõik on nii suur! Kõik! Kõik! Vaatasin enda maja ning ehmatuseks nägin, et ka see on mitu korda suurem! Nägin ka, et naabrite majad on poole suuremad, autod, Kollitehas ja kõik- kõik muu on poole suuremad! Ainult et..inimesed on endiselt sama suured. Järsku jooksis minu maja juurest mööda naabrinaine ning küsisin "Mis juhtunud on?"
"Kas sa siis ei teagi?" Küsis naabrinaine Lee rõõmsalt "Mängukoobas muudeti suuremaks, kuna kõik koopakollid virisesid, et nii vähe ruumi..ja me ei mahtunud enam siia ära! Koopajumal otsustas laiendada mängukoobast ning nüüd on kõik palju toredam! Näe, isegi majad on suuremad! Ma lippan nüüd poodi, Tsauu!" Selgitas ta ning jooksis edasi..
Ma nõustusin temaga..Elasime varem kõik kuidagi väga lähestikku, koopakolle tuli aina juurde ning vahel pidi pool tundi järjekorras ootama, et riiete eest maksta. Jalutasin linnas edasi ning jõudsin peale pikka otsimist ja jalutuskäiku Jutukasse. Kõik koopakollid jutustasid seal suuremast koopast ning olid väga vaimustuses. Lahkusin sealt, kuna tahtsin teistes kohtades ka käia..Märkasin järsku, et üks väike koopakoll seisab ning lihtsalt nutab. "Ta on uus.." arvan ma, kuna riided on tal algaja omad.

Suundun sõbralikult tema poole ning küsin "Mis juhtus?"
"Ma..ma ei tea, kus ma olen ning..kuhu minna" Lausus koopakoll läbi nutu.
"Oh vaeseke" ütlen talle. "Kuhu sa minna tahad? ma võin sulle teed näidata.." tegin ettepaneku.
"Ma otsisin Kollitehast, et endale mõned riided osta" ütles koopakoll .
"Ma võin sulle teed näidata" vastasin talle kindlalt ning hakkasin Kollitehase poole liikuma..

"Oot..Kus see siis nüüd on?" satun ma segadusse.."Kõik on nii suur..ja ma enam täpselt ei teagi, kus Kollitehas on" ehmun ma järsku.

Saaml hetkel pöördub minu poole Swazz: "Tere..vabandage, ega te ei tea, kus Pastakas asub?"
Hakkasin meeleheitlikult otsima, kus see Pastakas siis on..kuid asjatult..Mängukoopas on Liiga suur, et siit midagi leida.. Ma hakkasin jooksma igale poole ning jooksin ja jooksin ja jooksin.....

Järsku kuulen , kuidas naaber oma autoga ära on sõitnud ning märkan, et ma olen oma voodis.. "Mida?" mõtlen ma endamisi "Kuidas ma siia sain?"

Kiiruga jooksin akna juurde ning õnneks oli kõik endine.."See oli vaid uni" ütlesin endale ning hakkasin nagu totakas naerma..

Naaber hüüab järsku mulle aknast "Tead, Koopajumal lubaski koobast suurendada!"
"Mida!?" karjusin ma "Ei, eii, seda ei tohi juhtuda!"

Jooksin otsekohe Koopajumala juurde.

"Koopajumal, Te ei tohi lasta sellel juhtuda!" ütlesin ma Koopajumalale. "Saate aru..Sellest tuleb katastroof! Keegi..keegi ei leia enam midagi üles, keegi ei tea kus mins on.. kui Te Mängukoopa nii suureks teete! Kõik..Muutub..Palun.."

Koopajumal vaatas mind mõtlikult ning pärast lühikest pausi sõnas ta : "Liiizu..Ma mõtlen sinu jutu peale..Ehk ei ole see tõesti hea idee..Ma mõtlen selle peale.."

Ma tänasin Koopajumalat ning jalutasin rahuliku südamega väikesesse koju. See oli tõesti väike..me elasime kõik koos..ma isegi kuulsin seda, kuidas naaber norskas.Kuid siiski on see ju minu kallis kodu, (:

Tänaseni Koopajumal veel mõtleb..ning niikaua, kui koobast pole Suurendatud, võin ma rahulikult siin edasi elada..

Autori kommentaar »

Loodan, et meeldib :)

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Liiizu

Kinkimine

 X 1
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

maidu900

väga tore jutt
ja naljakas
kas koopajumal on siin siis olemas ka või??
 

Swazz

Ma olen ka jutus
 

Hash


Ära märgitud töö
 

Liiizu

aitäh (:
 

Yonessa

iii lahe jutt!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima