Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

***NAljakaS ***MuInAsJuT***

postitas: robmik - 10.06.2009, , loetud: 346x

Metsa muinasjutt:

Karu oli hoolimatu, lampjalgne ja räpane. Samas aga ei olnud metsas temast
heasüdamlikumat looma. Aga teised märkasid vaid tema välimust, mille peale karu väga solvus. Ta püüdis teisi loomi ja peksis neid jalgadega - sellepärast ülejäänud teda ei armastanudki. Ehki ta
oli väga heasüdamlik, armastas ta julmi nalju. Nende naljade eest hakkasid loomad teda veel rohkem vihkama ja peksid. Jah, raske on ilmas.

Hunt oli ka hoolimatu ja julm ja räpane. Lisaks veel väga kuri ja ülbe. Aga loomad ei vihanud teda ja ei peksnud, sest ta suri juba varajases nooruses, sest et karu sündis enne hunti.

Jänes oli ka kuri ja julm ja räpane. Ja veel oli ta arg. Sigadusi ei teinud
ta kunagi, sest ta kartis. Aga talle anti sellegipoolest peksa kogu aeg, sest kurjus peab karistada saama!

Ka rähn oli kuri ja julm.Ta ei peksnud teisi loomi, sest et tal polnud käsi. Sellepärast elas ta oma kurjuse välja puude kallal. Teda ei pekstud, sest ei
ulatatud. Ükskord muljus langev puu ta surnuks - räägitakse, et see oli puu
kättemaks.

Pärast ei julenud loomad kuu aega puude vastu kuseda. Nad kusesid jänese peale. Jänes külmetas, jäi haigeks ja suri ära. Kõigile oli selge, et selles jamas oli süüdi rähn. Aga teda ei puututud, sest keegi ei saanud teda murdunud puu alt kätte.

Mutt oli väike ja pime. Ta ei olnud kuri. Ta tegi lihtsalt hästi oma tööd.
Tema selle puu-aluse ära õõnestaski, nii et puu rähnile kaela
kukkus. Sellest ei saanud keegi teada ja sellepärast ei antud talle ka
peksa. Talle anti üldse harva tappa, ainult hirmutati. Aga teda oli väga
raske hirmutada, sest ta oli pime ja ei näinud ju kui teda püüti hirmutada.
Kui see ei õnnestunud, muutusid loomad väga kurvaks ja andsid karule peksa.
Sest neil oli väga kurb olla.

Ükskord tahtis karu ka mutti hirmutada, aga mutt ei ehmunud, sest karu oli
ta ära tapnud, sest karu oli väga kohmakas. Ja loomad andsid talle väga kõvasti peksa, hoolimata sellest, et karu ütles, et ta tegi nalja. Halb kui
vahel nalja ei mõisteta.

Rebane oli kaval.Ta võis vabalt keda tahes üle kavaldada.Kui see tal
õnnestus, siis teda ei pekstud. Aga vahel tal ei vedanud ja talle anti
peksa. Ja siis ei õnnestunud tal enam kedagi üle kavaldada, sest kole raske
on kedagi üle kavaldada kui sind pekstakse.

Metssiga oli suur tugev ja hirmus. Kõik kartsid teda ja teda peksti ainult
kogu metsarahvaga või lihtsalt loobiti kividega. Metsseale see ei meeldinud
ja ühel ööl peitis ta kõik metsa kivid ära. Selle eest peksti ta korralikult
läbi. Rohkem ei peitnud ta kunagi kive.

Siil oli pisike ja okkaline.Ta ei olnud kuri, vaid lihtsalt torkis.
Sellepärast peksti teda ainult k6htu. Siilile see ei meeldinud ja ta ajas
ennast kiilaks. Siis hakati teda peksma nagu kõiki teisi...

Skunks oli peaaegu nagu jänes, ainult väga haisev. Teda peksti ainult siis,
kui ta oli kilekotis. Siis ei olnud hais nii tugev. Ükskord oli skunksil
sünnipäev, ta oli ahne ja tahtis kingitusi saada. Loomad kinkisid talle uue rohelise kilekoti ja peksid kuni teadvusekaotuseni. Skunks lämbus ära. Nii ta
maetigi kilekotis väga kauges metsas. Sest et surnud skunks haises veel tugevamini.

Pärast tulid Väga Kauge Metsa elanikud ja andsid kõigile korraliku peksa, sest neile ei meeldinud surnud skunksi lõhn.

Lõvi oli loomade kuningas. Ta valitses metsa. Valitsejaid ei olnud kombeks
peksta, see oli seadus. Aga loomadel oli pohhui... Ja nad andsid lõvile
peksa. Niisama... Sest nii oli kombeks.

sellised on kord loomad.

Märksõnad: Ns!! ;) 

Kommentaarid (1)

robmik (10.06.2009 22:32)
see suurte muinasjut

Profiil

robmik

Sissekandeid: 10
Punkte: 14300
Kollikood: 173573
Viimati:
 

Tema märksõnad

Viimati luges