Karm tõde elus ( 3. ) (5)

Eelmise osa lõpp :

Komberdasin ja komberdasin, olin ööst täiesti šokis. " Miks minuga nii juhtus ? " - see küsimus oli mu peas nagu kummitus.
Läksin aeglaselt ukse taha ja vaatasin ning mõtlesin : " Kes see kutt veel on ? " Minestasin jälle, kuid ma ei tundnud kukkumise valu ?? See oli minu jaoks veider, kuid siis võtsid tabletid mõistuse üle ....


Läheb edasi :


Ärkasin diivani peal üles,
kuulsin kuidas see veidrik rääkis mu tundmatu " emaga " .
Proovisin püsti tõusta, kuid nägin arsti enda kõrval ja nägin veel rihmi,
mõtlesin : " Nad peavad mind hullumeelseks, et mind diivani külge seovad ?? " ( xD )

Mul oli taskus taskunuga, see oli jäänud mulle vähemalt meelde.
Palusin arstil vett tuua ja hakkasin nuga lahti urgitsema : ja saingi ennast lahti !
Seejärel jooksin oma tuppa ruttu, kuulsin kuidas arst mu " niiöelda " emaga rääkis.
Ma kuulsin ka veidriku karjatamas : " Ta on läinud ! Ta on end lahti saand ja minema jooksnud ! "
Noh, seejärel kuulsin ma kuidas võeti mingid hullumeelse võrgud ( xD ) ja igavene trall läks lahti ning enda naeruturtsatuse kaitseks võin öelda, et mu " poiss " jooksis vastu seina. Ma hakkasin täiega irwama, aga siis nad kuulsid seda.
Mul oli kott juba enam - vähem pakitud kui nad mu toa taga olid.
Panin pipragaasi valmis, sest ainult poiss oli ukse taga, ma nägin seda uksepraost. Uks tehti lahti ...
Ja ...
Siis nägin ma ...
Nägin ma mingit veel võõramat poissi kui see kes vastu seina jooksis.
Ta nägi mu pipragaasi ja tõstis käe rahumärgiks.
Nägin, et ta ei hakka mind vangistama või kriiskama.
Ta tuli ruttu mu juurde, mind valdas hetkeks hirm, aga siis ma nägin, et ta paneb mu asju kokku.

Järsku oli ta kadunud, märkasin ainsana teistsuguselt lahti olevat aken´t.
Ta ütles, et püüab mu kinni, noh, eks ma hüppasingi, sest ta tundus ainuke normaalne inimene mu praeguses seisus.

Hüppasin alla ja ta püüdiski mu kinni, aga siis kuulsin sireene.
Ma läksin vihaseks oma " nii öelda " pere peale, vähemalt see tundmatu aitas mind. Ta kandis mind ruttu metsa, ma ei tea miks, aga igatahes käskis ta mingi puujuure alla pugeda ja tunnelisse minna.
Tunneli lõpus oli täissuuruses uks, sealt sisse minnes avanes imeilus ja hubane tuba. Ta näitas mulle magamisaseme ette ja istus mu kõrvale. Olin jube unine ja väga uimane, enne uinumist kuulsin veel tema viimast lauset :
" Ma tean ... "

Et kas jätkan ??? Nati pikem tuli ( 2431 )
Hinnake ja kinkige palun pastakaid !

Autori kommentaar »