Libahundi hüüe » 1 osa (6)

Cassandra Elisa Phomole istus koolipingis, käes pastakas, mis peaaegu tühi. Tema kõrval istus ta parim sõbranna Jeanne Theresa Skailie. Hüüdkem neid Cassaks ja Theriks.

"Ther, kas sa saaksid mulle pastakat laenata?" küsis Cassandra. "Muidugi saan" vastas naeratades Theresa. Ta ulatas sõbrale läikiva, sinise pastaka. "Aitäh" vastas Cassa viisakalt.

Mõne aja pärast helises Themmerlandi Erakooli tunnikell. See kõlas hästi ning oli ilus. Muidugi oli see nii, ei oleks saanudki olla teisiti. Cassandra ja Jeanne olid pärit rikastest peredest. Nende iseloom ei olnud aga üldse vastav rikkusele ja nad tegelesid pikem puude otsas ronimisega kui enda meikimise ja lõhnastamisega. Kuigi muidugi ei näinud nad välja koledad. Seda ei oleks nende vanemad lubanud.

Cassandra ja Jeanne astusid üle klassi uksepiida. Nad sammusid mööda koridore, kus olid maas pikad, kaunid ja kallid punased vaibad. Põrandaks oli läikiv marmor, mis on koolides teadaolevalt haruldane. Seinad olid üleni valged, kattena vaid mõnede kuulsate kunstnike maalid, mis olid muidugi vägagi hästi sobitatud kooli välimusega. Koridori lõpus asus söökla.

Autori kommentaar »