He´s the right one #16 (36)

8,12 & 15 osa on parimate hulgas (yyy)

_______________________________________________
Eelmises osas :Läksin alla telekat vaatama, kuni keegi koputas....



#16

Avasin ukse ja seal seisis Kristian suure kimbu punaste roosidega. "Palun anna mulle andeks" ütles ta nunnut nägu tehes. " Alles nüüd võtsid julguse kokku, et vabandama tulla?" küsisin nägu krimpsutades ja panin ukse pauguga kinni. "Rahel, ma palun sind" anus Kristian ukse taga. Seisin vaikides ukse juures ja tundsin, kuidas soolane pisar mööda mu põske alla voolas. Avasin vaikselt ukse ja me vaatasime vaikides üksteisele otsa. Kristian vajutas õrna suudluse mu huultele. "Need on sulle," ütles ta roose ulatades. " Astu edasi," ütlesin käega toa poole viibates. Panin lilled vaasi ja kallistasin seejärel Kristianit. "Ma armastan sind, aga ma vajan aega." "Ma mõistan " Ma hoidsin ülikõvasti Kristianilt ümbert kinni ja mu põskedelt voolasid pisarad alla. „Ma pean minema,“ ütles Kristian mu käsi enda ümbert lahti kangutades. Ta vaatas mulle veel viimast korda silma ja lahkus. „Oeh,“ ütlesin endale sügava ohkega ja viskasin ennast diivanile pikali. Viskasin pilgu uuesti telekale, mille vaatamine oli pooleli jäänud. Tundsin jälle iiveldust ja jooksin wc- potti kallistama. Miks mul nii paha on? Ma ju pole rase! Olin natuke aega oma toas voodis pikali ja siis otsustasin, et panen arstile tagavaraks numbri kinni. Õnneks sain juba homseks aja. Võtsin telefoni ja helistasin Marrule. „Jaa“ „Tsau, kuule, kohvikusse viitsid?“ „Okei, ma õnneks hetkel saan, kuna Taavi kodus ja saab last vaadata.“ „Okei, saame siis Old Burrini tänava kohvikus kokku“ „Okei, tsau“ „Tsau“ Panin ruttu lühikesed püksid ja särgi selga, võtsin rahakoti ja telefoni ning jooksin trepist alla. Võtsin kapi pealt kammi ja tõmbasin sellega läbi juuste. „Korras,“ sõnasin endale ja heitsin veel viimase pilgu peale. Panin plätud jalga, haarasin kapi pealt võtmed,keerasin ukse lukku ning läinud ma olingi.
„Tsau!“ hüüdsin Marrule, kui teda kohviku ees nägin. Tegime kalli ja astusime kohvikusse sisse. Tellisime mõlemad kohvi ja asusime seda jooma. „Kuule, ma tahaks suure peo korraldada. Nagu sünnipäevapeo ma mõtlen. Et sellega läheb juba kiireks, tuleks kutsed juba laiali saata. Saaksid sa mind selle peoga aidata?“ „Ohh, see on nii äge idee. Loomulikult ma saan, aga ma pean ka last vaatama, seega pead sa vist tite karjumist ka taluma.“ „ Mhh, kuule. Ragne on ju nii nummi, teda talun ma koguaeg.“ „Kuule, ma pean hakkama koju minema. Et helista mulle siis näiteks homme, kui hakkame selle asjaga tegelema.“ „Okei, tsau“ „Tsau“ Kallistasime veel enne ära minekut ja asusime mõlemad kodu poole teele. „Tsauuuuuuuuu!“ kisasin üle maja, kui olin koju jõudnud. Ema lõsutas diivanil ja vastas mulle samaga. Käisin pesus ära ja viskasiin ennast voodisse pikali. Käisin korraks veel twitteris ja facebookis ära ja pugesin teki alla.

Ärkasin kell 11.20. Kell 13 on mul arst, polegi kaua aega. Käisin ruttu pesus ära, tegin kerge meigi, panin juuksed patsi ja viskasin teksad ja särgi selga. Panin juba koti ka kokku arstile minekuks ja viisin selle alla ukse juurde. Tegin endale 3 võileiba ja sõin need ära. Viskasin pilgu kellale, mis näitas 12.03. Aega veel on. Istusin teleka ette ja hakkasin mingit filmi vaatama. Tundus väga hea film, kuid ma ei saanud seda eriti vaadata, pidin ju siiski arsti juurde minema. Panin teleka kinni, võtsin koti ja panin kingad jalga. „Tsau emps, ma lähen“ ütlesin igaksjuhuks enne välja minekut. Viskasin veel võtmed kotti ja kõndisin klii#!?!# poole. Tundsin järsku nõrkust oma kehas ja kukkusin maha.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
Avasin silmad ja kõik mu ümber oli valge. Valged seinad, valge lagi, valged linad ja valgete riietega haiglatöötajad. „ Lama rahulikult“ ütles mulle üks kena naine. „Me võtsime sult juba proovid ja varsti peaksid vastused tulema. „ Noogutasin vastuseks. „Kullake, on sinuga kõik hästi?“ küsis ema sisse tormates. „Jaja, kõik on hästi“ Varsti tulid Taavi, Marleen, Ragne ja Kristian ka haiglasse. Kõik nad laterdasid nii palju ja mu pea juba lõhkus sellest. Suikusin selles lärmis unne.
_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
„Kuidas me seda talle ütleme?“ „Ma ei tea, see on nii jube, ta on nii noor ja juba maovähk“ Järgnes pikk vaikus. Avasin silmad ja mu peas keerles ainult üks mõte. Mul on maovähk? See küsimus keerles mu peas kaua, kuni ma ei suutnud seda taluda. „ MUL ON MAOVÄHK?“karjusin lõpuks nii kõvasti, et kõik jooksid minu juurde - ema, arstid , marleen,taavi ja kristian. Kõikidel olid pisarad silmas ja ema noogutas ära nutetud silmadega.
_________________________________________________________
See osa on pühendatud mu väga kallile naabrile, keda kahjuks enam pole. Ta suri 23. juunil maovähki. Samal ajal, kui meie jaanipäeva pidasime oli tema seal haiglas ja vaagus hinge.... See kõik on lihtsalt nii kohutav. Ma nutsin seda juttu kirjutades kohutavalt....

Autori kommentaar »