'' Just selline see elu ongi. '' « 2. osa. (4)

Eelmises osas;
Buss sõitis mõned minutid, jõudsime ilusti kooli ette. Astusime kooli sisse ning...

...äkitselt hüppas nurga tagant meie ette väga tore sõbranna Desiree. ''Tsau Desi!'' hüüdsin suurest rõõmust ja kargasin talle kaela. ''Oh, tsau Cari ja Felss, pole teid ammu näinud!'' Nimelt oli Desiree paar nädalat haige. ''Me siis paneme riided garderoobi, oota pinkide juures, '' sõnasin talle ja hakkasin garderoobi poole kõndima. Vahetasime Caridee'ga saapad pisikeste kingakeste vastu, võtsime joped seljast ära ja panime oma numbri peale. Vahepeal oli Desiree tulnud juba garderoobi juurde. ''Lähme, '' sõnasin ja viipasin käega ukse poole. Kõndisime eesti keele klassi. Tunnini oli jäänud 14 minutit. Istusin Caridee kõrvale, Desiree istus meie tahapinki koos Heleriga. Rääkisime, mida me tegime viimastel päevadel, kuni tuli lõpuks klassi õpetaja ja kooli kell helises.
40. minuti pärast...
Tund kulges edukalt. Sain luuletuse eest viie. Järgmine tund oli matemaatika, siis kehaline, inglise keel, kaks tööõpetust. Ja oligi päev läbi. Läksin koos Caridee'ga koju, jala. Meie teeh ühtusid, seetõttu saime koos minna. Kui jõudsin enda majani, ütlesin talle ''tsau'' ja läksin enda majja. Caridee läks enda maja poole. Astusin sisse. ''Kas keegi on kodus?'' hüüdsin kõva häälega, võttes saapaid jalast. Tundub, et vist mitte, mõtisklesin. Käisin kõik toad läbi ja nägin, et kedagi polnudki kodus. Välja arvatud minu pisike kass, 10-kuune Tommy. Andsin talle süüa ja läksin telekat vaatama. Sealt tuli ''Full House'' ehk ''Lastega kodus''. Vaatasin selle ära ja läksin endale süüa tegema. Tegin endale ühe võileiva ja jõin teed. Söödud-joodud, läksin arvutisse. Vahepeal tegin ka oma õppimise ära. Lõpuks tulid ema ja isa koju, aga Alice ei kuskil. Hakkasin tema pärast muretsema. ''Ema, kus Alice on?'' küsisin meeleheites. ''Ta on oma sõbranna juures. Lubas kella seitsmeks koju tulla, '' vastas mulle ema kella vaadates. ''Kell on juba pool kaheksa, ema, '' sõnasin talle, minnes trepist üles enda tuppa. ''Felcity, kas sa saaksid talle helistada?'' küsis ema mu käest viisakalt. ''Ikka saan, '' vastasin talle rõõmsalt ja läksin enda tuppa. Võtsin koolikotist telefoni ja otsisin Alice numbri. Helistasin. Telefon kutsus ja kutsus. ''Jaa?'' kostus telefonist ülbe hääl. ''Kas sa tead ka, mis kell on?'' küsisin Alice käest, oodates vastust. ''Em, jah, hakkan tulema, ma ei märganudki kella, meil oli nii lõbus sõbrannaga!'' karjus Alice mulle. ''Jajah, kujutan ette, aga kähku koju nüüd. Me ootame, '' ütlesin talle ja panin telefoni ära. Alice oli 10. minuti pärast kodus. Tervitasin teda, aga tema kõndis ükskõikselt minema. Vaatasin talle järele. Tüdruk sisenes enda tuppa. Ma kõndisin vaikselt ta ukse juurde ja panin kõrva selle vastu. Kuulsin, et Alice rääkis telefonis oma sõbrannaga. ''Lähme siis homme peole? Reede ju. Ma ei ütle emale ega kellegile. Aa, okei, teeme siis nii! Jah, tsau Hellu!'' rääkis Alice. Kuulsin, kuidas Alice lähenes uksele, ukselink vajus allapoole... allapoole. Ma sain viimasel sekundil sealt minema. Jooksin enda tuppa ja hüppasin tugitooli. Võtsin enda läpaka sülle, logisin MSN'i ja rääkisin enda sõbrannadega. Vahepeal käisin ka õhtusööki söömas, vaatasin peale seda telekat ja läksin magama...

Autori kommentaar »