Time heals wounds#1 (3)

Olin jõudnud oma kodu tänavale .Jooksin kiirusel,mis oli isegi mulle uskumatu ja nutsin.Pisarad voolasid mööda mu põski alla ning ma võin kihla vedada ,et mu meik oli laiali.
Vajutasin välisukse lingi alla ning lükkasin seda ,aga see ei avanenud.
"Lukus ."laususin kiirelt ja pistsin enda käe taskusse ,et võtmeid leida.
Neid otsides lendlesid tuule käes mu lahtised juuksed ,mis olid jooksmisest patsist lahti tulnud.Proovisin neid silmade eest eemal hoida ,aga nad pääsesid mu vasakust käest minema.
Lõpetasin kohe juuste hoidmise ,kui mu käes olid kodu võtmed.
Asetasin metallijublaka lukuauku ja keerasin seda 2 korda paremale.Võtsin võtme lukuaugust ära ning sisenesin tuppa.
Soe tungis kohe mu sisse ,mis sest et õues oli suvi.Esikus võtsin ketsid jalast ära ning astusin elutuppa.
Õnneks polnud kedagi kodus mõtlesin ma endamisi .Läksin 2 trepiastet korraga võttes trepist üles .Teisele korrusele jõudes avasin ma vannitoa ukse ja lähenesin kraanikausile.Vaatasin hetkeks ennast kraanikausi kohal asunud peeglist .Vaatepilt polnud just kõige ilusam.Ripsmedušš oli laiali voolanud ja lauvärvi peamiselt enam peal polnudki.
Lasin veel joosta ja pesin oma näo puhtaks.Lasin käterätikuga üle näo ja peeglisse jällegi pilku heites oli vaatepilt tunduvalt paranenud.


Oma tuppa jõudes istusin voodile ja mõtlesin ,et mina enam kedagi ei armasta.Kui poiss su maha jätab on see maailma vihatuim tunne.Sa samas armastad teda ,kuid ka vihkad.Sa tahad tal nägu täis sõimata ,aga samas loodad ,et teil on teine võimalus.
Raske on armastada kedagi ,sest kunagi pole kindel ,et sa saad vastu armastatud.
"Aga see seisma jäämine ka mind ei aita.Peab edasi oma eluga liikuma."ütlesin ma endale vaatasin oma mobiili.Ma lootsin ,et ta on mulle tagasi helistanud .Tõesti lootsin ,aga järelikult tal polnud mulle enam midagi öelda.

Ma lihtsalt ei suutnud uskuda ,et ta jättis mu maha .Peale pikka 2 aastat ,mis me olime koos veetnud ,ta lihtsalt tüdines minust ära -see oli tema ainuke põhjus minu maha jätmise.ks.

Võtsin telefoni tugevamalt endale pihku ja surusin seda.Arutult viskasin ma selle vastu seina.
Jäin kivistunult seisma."Mida ma tegin ?"küsisin endalt mõttes ja astusin telefoni juurde ,mis oli tükkideks.
Aku oli väljas ,ekraan oli kriimustatud ja mitte vähe ning peale selle oli tapeedile jäänud tugev täke.
"F%#k ."laususin ning korjasin tükid põrandalt üles.Selle telefoni olin ma saanud alles kuuaega tagasi.Niipalju siis minu sünnipäevakingist.
Ema hakkab nagunii rääkima ,et ma ei tea asjade väärtusest mitte midagi jne.Isast ei hakka parem rääkimagi .Ohkasin kuuldavalt ja viskasin tükid kirjutuslaua prügikasti.
Võibolla saan endale uue muretseda oma taskuraha eest ,kuigi see on ilmvõimatu ,sest ma hoian uue kaamera jaoks raha .

Tavaliselt mu päevad sellised välja ei näe .Tänane päev pole lihtsalt mu parim.

Kuulsin ukse paugatust ,see oli vaikne ,aga seda oli imehästi kuulda.Tahtsin teada ,kes koju tuli ,nii et otsustasin alla sööma minna.
Astusin ettevaatlikult trepiastmelt -trepiastmele ,sest ma olen palju kordi kukkunud sellel trepil.

Kööki jõudes nägin ema pliidi juures toimetamas.
"Tsa."laususin ning läksin ta kõrvale vaatama ,mida ta valmistab.
"Tsau ,noh kuidas koolis läks?!"küsis ta rõõmsalt ning liigutas puulusikaga pastat.
"Suhteliselt normaalselt tunnistusel olid kõik need hinded ,mis tavaliselt."ma ei tahtnud rääkida talle oma telefonist ,niiet ma lahkusin sealt kiiremas korras.
"Sul homseks kodinad koos?"küsis ta ennem ,kui sain köögist lahkuda.
"Kodinad?" küsisin imestunult ja toetasin ennast uksepiidale.
"Oh sul on meelest läinud.Sa pidid ju nädalaks Sarah juurde minema."lausus ta ning ,siis lõi mulle kuppel põlema.Ma pidin jah homme minema oma heale sõbrannale külla ,kes elab Talinnas.

Tegelikult ,kui aus olla ,siis see nädal aega minu kodukohast kaugel olla on hea mõte .Ma ei pea Chrisiga (ex poisiga) kohtuma.

"Noh eks ma lähen siis pakkima !"hüüdsin ma emale juba teiselt korruselt.

Tõstsin kohvri oma kapist välja ja asetasin sinna peaaegu pool oma kapis olevatest riietest.
Valmis olin ma oma pakkimisega ülimkiirelt ,sest 10 minuti pärast ,kui ema mu alla sööma kutsus olin mina oma kohvri alla jõudnud vedada.

"Mida te siis Sarah juures plaanite teha?"küsis ema vaikuse täiteks.
"Ma ei tea ,me pole plaane teinud."vastasin ning sõin toitu edasi.
"Kindlasti helista mulle ,et ma teaks ,et kõik korras on ."lausus ta ning vaatas mind.
"Noh sellega seoses,"peatusin ning panin kahvli taldrikule "mu telefon läks katki ."viimase osa lausest vaatasin ma oma toitu ,sest emale otsa vaadata oleks olnud kui piinakamber-süütunne on suur .
"Issand jumal ,me alles isaga ju ostsime selle sulle ju .Sa oled nii vastutustundetu laps .Me ju kasvatasime sind hästi .Või tõesti jäi meil sulle midagi andmata?"küsis ta minult hooliva häälega.
"Ei ."laususin ning vaatasin emale otsa .
"Noh okei ,laen su pangakontole nii palju raha ,et sa saad endale Tallinnast uue osta ."lausus ta ning hakkas oma toitu edasi sööma.
ka mina sõin edasi oma toitu ,aga ainult muserdatud tundega.


-----------
Hommikul ärkasin äratuskella peale.Panin selle uniselt kinni ning tammusin vannitoa poole.Tegin oma toimetused ära ja läksin panin ennast riidesse.
Riided -http://data.whicdn.com/images/24529332/y_large.jpg

Riidesse pannes nägin ,et päike oli kohekohe tõusmas ja tundus ,et tuleb hea päev.

Autori kommentaar »