Grete stoori 5 (3)

Siis tänane osa ka üles!!! Pühendus läheb siis kasutajale, kelle järjekat ma pidevalt loen ja tänu kellele tekkis mul huvi, et seda järjekat teha!!! Ma arvan, et ta ise mu järjekat ei loe.. aga püh talle ikkag!!(K)
Eelmises osas: Läksime Caspariga autosse. Ta suundus linna poole. Sõitsime lobisedes edasi. Järsku keeras kusagilt metsavahe teelt meile ette tuigerdav auto. Üritasime tast mööda saada, aga see ei õnnestunud. Caspar keeras jälle kõrvale, et mööda pääseda, aga ei jõudnud enam. Meile sõitis vastu suurel kiirusel BMW. Kumbgi auto ei saanud enam pidama. Jõudsin veel Casparile naljaga pooleks öelda
Mina: Kui ma suren, siis tule mu matustele!
Caspar: Praegu pole...
Käis kõmakas! Klaasikillud lendasid mulle näkku. Olin unustanud kinnitada turvavöö.Viimane mida ma tundsin, oli see, kuidas ma auto esiaknast välja lendasin ja külmal lumel maandusin.... Ärkasin jubeda peavaluga. Me olime kraavi pannud täpselt keset metsa. Mitte kedagi ei olnud näha. Oli uba valge. Ajasin ennast vaevaga käpukile ja roomasin auto juurde. Caspar oli veel autos. Ta ei liigutanud, aga hingas küll. Roomasin tagasi sinna, kus ma olin maandunud, sest seal oli maas mu telefon. Õnneks see töötas ja ka levi oli parajalt. Helistasin kiirabisse. Peale seda roomasin tagasi Caspari juurde ja üritasin temaga rääkida. Ta hingas väga vaevaliselt ja ta peas oli suur haav. Kiirabi tuli kiiresti. Caspar tuli autost välja lõigata, kuna ta oli sinna kinni jäänud.Mul oli ikkaveel see neetud peavalu. Caspar vidi haiglasse. Ka see BMW oli kraavi pannud. Seal olid kõik terved olnud. Ma läksin Caspariga kaasa, sest arstid tahtsid ka mind läbi vaadata. Esimene, kes mind sinna vaatama tuli oli Kenneth.
Kenneth: Tead õeke, et sa oleks võinud surma saada!!! Me rääkisime kodus ema ja isaga. Miks sa meile Casparist ei ole rääkinud???
Mina: Ma eijulgenud. Võin nüüd vaatama minna, kuidas Casparil on???
Kenneth: Tegelikult, ei. Me leppisime kokku, et sa ei kohtu temaga enam!!!
Mina: Mida? Te ei tohi!!! Ma lähen kodust ära, kui vaja, aga Casparist te mind ei lahuta! Ma armastan teda!
Kenneth: Mul on kahju. Me otsustasime nii. Me otsime endale uue korteri, kusagile, kus sa teda enam ei näe!
Mina: Te olete vastikud! Ma tulen kodust ära. Te ei saa mul keelata Caspariga koos olla. Ma vihkan teid!!!!!!!

Tahtsin ära joosta, aga Kenneth haaras mul käest.

Kenneth: Sa ei lähe tema juurde. Kohe, kui arstid on loe andnud, läheme me koju ja sa hakkad asju pakkima.
Mina: Sina mind ei käsuta, see on minu elu, teen mis ise tahan! Tehke teie oma eluga ka mida tahate!
Kenneth: Sa ei räägi minuga nii, tatikas!
Mina: Ma vihkan sind! Lase lahti.

Vihapisarad voolasid mööda põski alla. Mõtlesin ainult sellele, et nad tahavad mind Casparist lahutada.Rebisin käe Kennethi haardest lahti ja jooksin teadmata suunas. Haiglast välja ja suvalist teed pidi edasi. Lõpuks olin nii väsinud, et varisesin maha. Istusin keset kõniteed ja nutsin. Nutsin vihast ja sellest valust, mis mind tabab, kui nad mind Casparist lahutavad. Järsku võttis keegi mul käest ja tõstis püsti. Kellegi ärritatud hääl lausus...

By/ kessum