What is this world. ( Osa 3 ) (5)

Peatükk 3
"Suur õnnetus"

Mees kutsus mind tuppa, vaatasin ringi kui tühi, aga ka samas täis oli see tuba. Sammusin edasi ja võtsin istet. Mees pani enda väikse tulealuse põlema ja istus samma lauda. See mees vaatas mulle sellise pilguga otsa, et ta tahab kohe teada, mis on toimumas.
Alustasin siis jutuga: "Vabandust, et segan teid sellisel vaiksel päeval, aga kas te oskaksite öelda mis koht see selline on?"
Mees kohe mõtlikult vaatas ning ütles: "Niisiis te pole varem metsas käinud? "
Vastasin koheselt: "Muidugi ei ole, olen juba ööd ja päevad pidanud magama ja jooksma selle eest, et keegi mind maha ei tapaks. "
Mees vastas: "Kui sa tahad minu juures peidus olla siis muidugi, sest mul ei ole kedagi kellega ka see sõda üle elada.."
Ma mõtlesin ja vastasin: "Ma arvan kui me mõlemad tahame ellu jääda, siis tuleb meil koostööd teha."
Me mõlemad nõustusime.
Ma korraga ütlesin: "Me pole end teineteisele tutvustanud, minu nimi on Cameron."
Mees tutvustas end rõõmsalt: "Mind võid Samiks kutsuda."
Sam tegi tule all sööki ja siis pakkus ta mullegi, mis maitses imehästi.
Istusime ja sõime. Sam ütles: "Ma võin raadio käima panna pole kuigi uus, aga ikkagi saame kuulata."
Ma olin täiesti nõus.
Sealt tuli nii lõõgastavat muusikat, kuid seda ei jätkunud kauaks.
Raadiojaamas katkestati muusika ülekanne ära ja räägiti kiiresti uudistest, mis üle maailma toimub.
Öeldi, et tänu sõdadele oli radioaktiivne aine laboris lõhkenud ja kusagilt oli alguse saanud zombistumine ehk inimesed olid muutunud koletisteks, kes olid peaaegu surematud.
Raadiojaam oli õnneks kõrgustes ja kaitstud, et nad said üle kanda uusi ülekandeid. Koheselt öeldi, et põõrduda pööningutesse või kohta kust nad ei saa sind kätte ja see on hädakord.
Meie ehmatuseks oli see veel suurem, kui öeldi, et meie piirkondadesse võivad varsti jõuda ja me hüppasime kohe kohtadelt püsti ja Sam tiris mind kaasa.

Sõdade asemel juhtus midagi väga hirmsat.Sõjad võisid vaibuda, kuid see, mis nüüd on katastroof.