Polegi nagu pealkirja panna 10.osa SÜNNIPÄEV! (2)

"Isa , sa ei pea seda tegema , sa võid ka edasi sõita mujale, me ei pea sinna minema!"ütles Janely. "Ei prinsess, sa oled mulle kõige kallim , niiet ma täidan su soovi!"ültes isa ja ütles autojuhile , et ta vahetaks suunda.
Janely ja Taylor olid väga põnevil , Justin aga mitte , sest ta käis ükskord Michaeliga kaasas , kui too Michella juures käis. See oli mingi varalepingu värk.

Siis aga oli autos väga palav. Oli 22kraadi ja oli sügis. Sügise kohta oli see soe. Kell oli 15.00 ja nad nägid tee ääres naist. "Oi ei , see on ju Michella!"ütles Michael ja ta nägu läks rõõmsaks. Michellal olid pikad blondid juuksed, tumesinine kleit ja heledad kingad. "Michella , tule!"kutsus Michael. Janely jooksis ema juurde. "Ema , ma näen sind nüüd esimest korda , sa oled ikka väga minu näoga!"

Kahjuks tõrjus Michella neid: "Ma ei taha sind näha, mine autosse ja keri koju!" Janely jooksis autosse ja hakkas seal nutma. Justin lohutas teda. "Isa mis tal viga on?"küsis Janely. "Ma ise ka ei tea , ma arvan , et ta ei ole enam see Michella , kes aastaid tagasi oli. " Janely pisarad kestsid pool tundi , kuni ta selle udupasuna hääle tegemise lõpetas. Michaelil oli ka valus vaadata, kuidas ta tütar pisaratega võitles. See oli kohutav. TA oleks teinud kõik teinud , et Janely poleksgi teda kunagi , ealesgi näinud. "Isa , aitäh , ma vähemalt tean nüüd , milline ta välja näeb!"ütles Janely ja jäi autoistmele magama.