Pubeka Päevikud 1. (6)

Esimest korda nägin teda kui olin 12 aastane, see oli talvel suusamäel. Ta meeldis mulle sellel hetkel mitte midagi ütleval kombel, olin siiski kõigest laps. Tal olid ilusad blondid juuksed, sügav sinised silmad ja kõige armsam pisike suu, mida ma näinud olin. Ta ümber oli palju inimesi.
Mõned aastad mõõdusid. Olin vahepeal 15 aastaseks saanud. Siiamaani oli mul mõtetes see poiss. Minu suurim soov oli teda uuesti kohata.
Suvi sai läbi ja ma pidin uuesti kooli minema, seekord siis seitsmendasse klassi. Õpetaja teavitas et meie klassi tuleb uus poiss. Salamisi lootsin, et see on see sama poiss, kellest mõtlen ööd ja päevad. "Kuna meie klassi uus liige on hetkel perega reisil ei tule ta esimeseks päevaks kooli" lausus klassijuhataja tähtsal ilmel. Loomulikult olin pettunud, aga samas oli see ka ka kergendus.
Järgmise päeva hommikul olin erinevalt tavapärasest varakult klassis. Olin seljaga ukse poole, seega ei näinud mis seal toimub. Ühel hetkel kuulsin võõraid samme uksele lähenemas. Kõik tüdrukud lõpetasid sosistamise ja mul tekkis sees ärev, aga samas mõnus soe tunne. Keerasin ümber ja märkasin seda poissi, poissi keda ma juba viimase...peaaegu aasta jooksul jumaldanud olin. Tüdrukutel olid peas unelevad näod , kuid tema vaatas siiski minu poole ja naeratas mulle pehmet malbet naeratust oma pisikese armsa punase suuga. Tundsin et sulan seal samas pingi peal, siiski suutsin ennast vaos hoida. Mul oli soov talle kaela viskuda, aga et eneseväärikust säilitada ei teinud ma seda.
Klassi astus õpetaja ja palus uuel poisil ennast klassi ees esitleda. Tuli välja, et tema nimi on Markus. Koolis oli ta vägagi tagasihoidlik. Ma poleks seda arvanud, arvestades seda milline ta tookord suusamäel tundus olevat. Sel päeval ma enam tundidele korralikult keskenduda ei saanud olin liiga ametis tema imetlemisega, niisiis ma ei pannudki tähele kui õpetaja mind küsis. Ta küsis mult 8*9 ja mina nagu loll, vastasin pikalt venitades ja pool unes häälega Markuus. Kõik hakkasid itsitama ja mul oli nii häbi. Terve päeva hoidsin Markusest võimalikult kaugel. Peale tunde tuli ta aga minu juurde.

Autori kommentaar »