Teema: Lühijutud / Muu

Eesti-eestlased (1)

Eestlaseid peetakse külmaks ja kalgiks rahvaks. Aga miks? Laulupidudel kui rahvas hoiab kokku on nii mõnelgi helduspisar silmas. Siis oleme me oma rahva üle uhked. Aga kas me oleme seda alati?
Vahepeal kodumaarahvaga kokku puutudes tekib häbitunne. On häbi oma enda rahva üle. Kas ei peaks olema nii, et häbi oma rahva pärast jääb mälusoppi peitu?
Kas on tõesti meie rahvas see kes laamendades bussijaamu lõhub, ülbab, alaealiselt suitsetab ja joob...
Häbi võib tunda ka igapäevaselt. Kasvõi röhitseva sõbra üle sööklas või kobakäpast soss-sepa kes su asjad lõhkus. Kas iga eestlane ei võiks ennast parandada ja mitte pidada nõmedaks kõike mis puudutab haridust?
Igaüks saaks hakkama sellega kui ütleb tuttavatele tere ja naeratab või kasutab sõna "vabandust". Jätab maha joomise ja suitsetamise, sest ausalt see pole lahe ja meie 2.koht alkoholi joomises ei ole just kiiduväärt. Vähem ülbamist ja väärtustamast asju, mida tõesti võiks väärtustada. Püüame olla kõik paremad inimesed, et saaksime tunda uhkust enda rahva üle. Heldiksime koos laulukaare all olles ja tunneksime ennast ühes. Iga inimene saab selleks midagi ära teha. Teeme ka siis!

Teavita ebasobivast sissekandest!