Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Kutsu Maagid 2 (0)

03.06.2010 20:30, x154 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

---

Mu silmad tabasid rebast põllul jahti pidamas. Ta küürutas ja hüppas saagi poole. Rohkem ma ei märganud – mets tuli ette. Otsisin kõrvalistmelt oma käekotti. See oli valge ja seal peal oli punastest pärlitest mustrid. Avasin koti ja koukisin sealt välja oma telefoni. Sõnumeid polnud mulle saadetud. Helistatud ka polnud. Kui olin need üle vaadanud, tegin seda mida tegelikult tahtsin teha – vaatasin kella. Kell näitas 23.49. Juba nii palju. Olime sõitnud väga kaua. Küsisin taksojuhilt kas me jõuame täna kohale. Ta vastas, et ei. Ja küsis minult kas soovin terve öö sõita või lähen kuskile hotelli või hosteli puhkama. Valisin teise võimaluse.
Nii ma otsisingi üles oma sülearvuti ja hakkasin lähemaid majutuskohti otsima...
Mind äratas taksojuht kes mind kergelt raputas. Selgus, et ma polnud öökohale jõudnud, sest olin juba autos magama jäänud. Sain ka teada, et olime öö läbi sõitnud ja olimegi kohal Kutsu Maagides. Taksojuht küsis minult kuhu ma täpsemalt minna tahan ja ma vastasin, et kesklinna
Cast – Tomi. Sinna ta mind viiski. Enne uksest välja astumist vaatasin veel kella mis näitas
10.23. Andsin taksot juhtivale härrale ta soovitud raha ja võtsin oma pakid – kohvrid kaasa.
Sisenesin Cast – Tomi. Uksel seisis silt :
Oleme tuntud oma perfektse kollektiivi poolt. Meie tööd saavad kiiresti tehtud, perfektselt tehtud, täpselt tehtud. Meie ehitajad on valitud oma ala proffesionaalid. Oleme saavutanud maailmakuulsuse.
Lugesin selle kiirelt läbi ja muigasin. Stephaniel on hästi läinud. Läksin leti juurde ja palusin kutsuda Stephanie Mitchelli. Mul lasti natuke oodata ja siis juba kohtusingi oma parima sõbraga. Mind nähes oli ta väga rõõmus. Läksime ta kontorisse ja rääkisime seal kõigest :
elust, linnast, loomadest, töödest. Otsustasime ka koos ühe firma teha. Ma palusin viia mind
mõnda majutuskohta. Mu soov täideti ja mind viidi Veekeskus ja spa ja hotelli. Ma võtsin sealt endale 4 toalise toa kaheks päevaks. Koos vinnasime mu asjad üles mu tuppa. Seejärel ütles Stephanie, et tal on mulle üllatus. Ootusärevuses ma järgnesin talle. Ta juhatas mind M&S’i. Mul paluti oodata ja natukese aja pärast tuli Steffi mu juurde tagasi. Ta ulatas mulle autovõtmed ja ütles, et saan väikese kingituse tema ja linnava#!?!#use poolt. Ma olinväga hämmastunud ja rõõmus ning ainus mis ma öelda suutsin oli: „Väike kink?“
Selle peale öeldi mulle, et oodaku veel, ma ju veel ei teagi mis autost jutt. Meid juhatati välja. Jälle natuke ootamist. Ja maja tagant sõitis välja Porsche Carrera GT. Kui ma seda nägin hakkasim ma rõõmust ringi hüppama. Ma olin väga õnnelik. Kallistasin Kikut ja tänasin teda tuhandeid kordi. Hiljem sain teada, et see auto oli maksnud 2 miljonit kussut! Kui olin juba suuremast hullusest üle saanud sõidutasin Kiku tema elamisse ja ise sõitsin hotelli. Parkisin auto ära nii ilusti kui oskasin ja hoidsin autovõtmeid kindlalt peos. Kõigepealt läksin oma tuppa ja tutvusin lõpuks ja sellega. Akendest paistis imeline vaade. Olin selle üle väga õnnelik. Jälle üks asi mille üle rõõmustada! Tõesti, mulle hakkas see linn juba väga meeldima! Peitsin oma autovõtmed padja alla ja läksin alla sööma. Valisin õhtusöögiks
erineva valiku võileibu ja teed. Palusin toidud üles minu tuppa tuua. Ise sõitsin liftiga üles ja jäin ootama. Panin teleka tööle ja uurisin kanaleid. Natukese aja pärast kostus ukselt koputus ja ukse tagant kostis kõne mis teatas, et mulle toodi mu söök. Läksin ukse juurde ja avasin selle. Tänasin toojat ja andsin talle ka natuke jootraha. Kui uks oli sulgunud hakkasin ka toitu uurima. Valisin välja leiva vorsti ja kurgiga, saia tomati ja pasteediga ning moosi saiakese. Joogiks valisin sidrunitee. Otsustasin, et kui kõht tühjaks läheb võin hiljem ju juurde võtta.
Potsatasin tagasi diivanile ja avasin teleka. Mulle meenud eilne. Tegin siis sama sõin võileibu, vaatasin telekat ja potsatasin diivanisse. Nagu kodus. Olin väga rahul selle kohaga. Kohe väga. Otsustasin järgmine päev endale töökoha otsida ja linnas ringi vaadata. Lõpetasin söögi ja seadsin nõud tagasi kandikule. Sulgesin teleka ja vaatasin sülearvutist kas mulle pole midagi kirjutatud. Leidsin vaid häid soove. Vastasin kõigile neile tänavalt. Käisin pesemas ja läksin peale pikka ja väga rõõmsat päeva voodisse. Enne uinumist nägin veel kõrval kummutil olevat kella mis tiksus vaikselt. Lugedes muudkui aega. Hetkel oli selleks 23.12.

---

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


HitzuVyez

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima