9.) Fantasy is my reality (2)

''Lyra, ma kardan, et sa oled Aas.'' vaatas Silius mulle tõsiselt otsa. Nägin hirmu ta silmades - see pidi midagi tõsist olema.
''Misasja?!'' käratasin, ''Mis see peaks... ''
''Ei, Aas sa tõenäoliselt pole,'' Silius vaatas mulle hetke otsa, noogutas mõistvalt ja siis hakkas mööda tuba ringi kõndima.
''Silius...'' sõnasin juba kärsitumalt, kui enne.
Silius tõstis järsku pea, pööras end minu poole ja kõndis kiirel sammul mu poole. Ta võttis kätte mu parema käe ja uuris märki edasi. Sõnas midagi kummalist. Ruun, mis mu peopesal oli, hakkas siniselt helendama. Silius naeris võidurõõmsalt.
''Ansuz,'' ütles ta mulle otsa vaadates, ''See on ansuze märk.''
''Ma ei saa aru. Miks see märk sind niivõrd rõõmustab?'' küsisin ta käest mõistmatult.
''Kõik selle märgi esindajad on juba ammu maailmast kadunud,'' Siliusel oli viltune naeratus huulil, ''Hagalazi, algizi, sowulosi, othilaid - neid on nii palju, aga ansuz on ammu välja surnud.''
Kergitasin kergelt kulmu, ''Ma olen välja surnud?''
Silius naeris mu küsimuse peale, ''Tehniliselt, jah.''
''Aga mida se märk tähendab siis?''
Silius laiutas käsi, ''Tähendab jumalat. Samuti korda, intelligentsust, köidikutest vabanemist, '' Silius kõndis nüüd mööda tuma ringi, ikka käsi laiutades ja võidurõõmsalt naeratades,'' Selle märgi Jumalus on Odin ja element on õhk.''
Jalutasin voodi poole, istusin sellele ja kõigutasin jalgu. Silius tuli mu kõrvale.
''Mis on, Lyra?'' küsis ta mu juukseid näo eest ära kõrva taha pannes.
''Miks ma võõras kehas olen?'' vaatasin maha oma ketse.
''Ehh... '' Silius kratsis pead, ''Sa tehniliselt ei ole võõras kehas.''
''EI ole?''
''Ei,'' Silius naeratas'
''Miks siis need inimesed mind Esmeks kutsusid? Ja sind Jacobiks?''
''Vaata see tüdruk, Esme, on juba päris kaks aastat vist koomas olnud,'' seletas ta,'' Ja noh... Kord 'taeva' sattunud inimene ei saa enam elusalt tagasi.''
''Kas siis Esme on seal?''
''Jah,'' Silius patsutas mu õlga.
Vaatasin talle otsa. ''Ja kus minu keha on?''
''Sa oled oma kehas,'' Silius naeratas oma viltust naeratust,''Tuleb välja, et sa näed täpselt välja nagu Esme.''
''Kas ma pean siis nüüd Esmeks hakkama?''
Silius noogutas. ''Ja mina Jacobiks.''
''Nad saavad aru, et ma ei ole see sama Esme.''
''Esme sattus kooma, kuna ta kukkus alla...,'' Silius tegi pausi, ''Ühest kohast.''
''Et mul on siis nagu mäluauk?''
Silius naeratas taas, ''Jah.''
Krimpsutasin nina.
''Mis siis nüüd on?'' päris ta.
''Sa ei näe üldse välja nagu Jacob,''
Silius naeris ning tõusis voodilt, ''Lähme nüüd, Esme.''
''Hea küll, Jacob,'' sõnasin tõustes.