Tagasiteed ma ei tunne. - 3.osa (5)

Eelmises:

,, Ahaha, ära looda liiga palju. '' sõnab tüdruk, ning me astume kodu uksest sisse ja kuuleme karjumist elutoast.


New:

Liigume koos Gabbiga elutuppa, kus karjutakse. Vaatepilt pole meeldiv, ema nutab ja karjub, ning isa istub ja hoiab enda peast kinni.
,, Kas aitab juba?! '' karjub järsku isa. Ma võpatan, ning jälgin kogu tegevust pealt. Mõlema vanema pilgud jäävad minul pidama. Ning lõpuks lõpetab selle piinliku vaikuse isa.
,, Sa poleks pidanud seda nägema. '' sõnab ta, ema hakkab aga sellepeale veel rohkem nuuksuma, ning kaob treppidest ülesse enda magamistuppa. Isa vaid ohkab, ning istub samasse asendisse, milles ta oli ennist.
,, Mis toimub? '' pärin isa käest kindlal meelel tema ette seistes.
,, Me su emaga lahutame. '' sõnab isa. Vaatan Gabbile otsa, kes vahib parasjagu telekat, nähtavasti on ta omas mullis. Tõusen püsti, ning kisun Gabriellat varrukast, et ta tuleks koos minuga minu toa poole. Liigume jooksujalul trepist ülesse, ning juhuslikult kuulen, kuidas ema kellegiga räägib.
,, Mine ees, ma tulen järele! '' sõnan Gabbile, kes ainult kehitab õlgu, ning liigub minu toa suunas. Avan ise vaikselt ema-isa toa ukse, ning kuulen ema juttu pealt.

,, ... mina ei tea ehk ma tulen sinu juurde? ... mis mõttes? ... okei, ta teab nüüd jah meist ... olgu, ... ma sind ka, nägemist. '' ning ema lõpetab kõne. Teen ukse veidikene veel rohkem lahti, et teada saada, mis toimub, kuid siis ema märkab mind.
,, Addy, ma .. mida sa siin teed? '' pärib ema närvi minnes. Vaatan teda veidi vihasel pilgul, ning siis lausun
,, Mõtlesin, et võiks küsida, mis teema sul selle isaga on ja miks te lahutate, aga see oli vist vastus. '' ning tõmban ukse endajärel pauguga kinni. Kõnnin vihaselt enda tuppa, ning lukustan ukse.
,, Mis toimub? '' pärib Gabriella minu voodis lebotades.
,, Ema armastab teist meest, kuulsin neid just telefonis rääkimas. '' sõnan tüdrukule, ning istun tema juurde voodile. Ta lükkab mulle küpsisekausi ette, ning küsib ,, tahad?''
Võtan sealt ühe küpsise, ning vahin koos Gabriellaga mingit mõttetut armastusfilmi, ning sinna samasse me ka uinume.

Hommikul püüan võimalikult palju ema pilku eirata, kui me alla sööme läheme Gabbiga.
,, Ma tean, et sa püüad mind vältida, aga palun, me peame rääkima. '' lausub ema
,, Ma küll nii ei arva. '' vastan talle enda omletti süües.
,, See pole nii, me lihtsalt .. kasvasime Josephiga lahku, see on tavaline asi, ning ma leidsin endale uue armastuse, nii see käibki. '' püüab ema ennast välja vabandada. Vaatan teda ülbel pilgul, ning närin enda omletti edasi
,, Ma tean, et sa vihkad mind, aga sa võiksid Tom'iga kohtuda vähemalt, ta on kena ja sarmikas ja romantiline, ta oskab lastega ringi käia ... '' seletab ema, kuniks ma ta katkestan
,, arvad või? Nüüd ma võiksin juba Tomiga kohtuda jah? U n i s t a! '' lausun. Ema vaid vaatab mind hetkeks, ning siis lööb kohvitassi vastu põrandat, nii et killud lendavad laiali igale poole.
,, Sa isegi ei üritagi, ma tahan sinuga normaalselt läbi saada, aga sa isegi ei austa seda. '' karjub ta mulle. Me mõlemad Gabriellaga vaatame minu nutvat ema, kes kükitab, et maast kilde korjama.

,, Ma peaks minema, '' sõnab Gabriella siis, ning tõuseb toolilt ja liigub kiirelt esikusse, endale jalanõusi jalga tõmbama. Järgnen talle kiirelt esikusse ja vaatan teda küsivalt
,, Miks sa ära lähed? '' pärin ta käest.
,, Su emal on kriisiperiood, ma ei viitsi seda halamist näha. '' sõnab ta mulle. Tüüpiline Gabbi.
,, Ei, okei siis. Tsau. '' lausun, ning tüdruk väljub uksest. Nüüd olen ma üksi. Lähen enda tuppa, ning lükkan ukse kinni. Vahin aknast välja, ning märkan kuidas üksikud lehepungad on akna ees oleval sirelil juba väljas, päikene paistab lehtede vahelt minu tuppa. Ostustan akna lahti teha ja lasta natukene kevadõhku enda tuppa, mis on kuidagi hall ja haige.

Jätkub.

Tegelaste pilte saab näha siit: http://mangukoobas.lahendus.ee/id/55/action/full_blog/blog_id/44843/

Loodan et teile meeldis, sest ma tegin seda osa oma kolm päeva? Öh, ma ei tea, ajataju on kadunud. Aga igatahes, ma neid kirjavigasi ei viitsi parandada.

Soovin teile ilusat vanaasta lõppu! :)
Triibuaua.