Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Tüdruk, kes ei uskunud imesi. # 34 (15)

11.12.2010 13:19, x431 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Tüdruk, kes ei uskunud imesi.
osa 34.

Eelmises:


,, Harry läks ära? '' küsin Marekult. Vend noogutab, ning ma ohkan sügavalt. Seda nüüd küll vaja ei olnud, et ta selle võtaks.

New:

Hommikul ärgates teen enda igahommikused toimetused ära: pesen hambad, käin vetsus, panen riidesse, asjad kokku ja söön.
Kooli jõudes, liigun nagu alati garderoobide juurde. Huvitav, kus Gustav on? Teda pole ikka paar päeva näha olnud.
Mööda koridore kõndides ja telefonist Gustavile sõnumit kirjutades, põrkan ma ei kellegi muu kui Harryga kokku.
,, Hei, '' ütleb poiss, kui ma tahaks just vabandust paluma hakata.
,, Tsau. '' vastan talle ükskõikselt. Seejärel liigun edasi. Harry peatab mind sellega, et ta haarab kõvasti mu käest, ning tirib endale vastu, siis lükkab vastu seina ja vaatab mind.
,, Mida sa teed? '' küsin segaduses olles.
,, Seda .. '' lausub poiss ja suudleb mind. See meeldib mulle, kuid ma lükkan ta eemale ja karjun
,, Mida sa teed ?! '' täpsemalt, ma ei saa hetkel aru, vahepeal ta vihastab minu peale, siis jälle otsib vabandust mind suudeldes. Öeh, ei teagi. Lähen mööda koridori edasi, et jõuda geograafia klassi. Põhimõtteliselt esimene tund siin koolis geograafia tunnis.
,, Tere! '' ütlen viisakalt inglise keeles õpetajale, kes istub lauataga. Rahvast on juba üsna palju klassis, kuigi on alles esimene tund.
,, Tere, sina oled vist Jaanika, meie uus õpilane. Kuidas sa ennast tunned? '' küsib õpetaja püsti tõustes ja küsides murelikult.
,, Hästi, ma tahtsin vabandada juhtunu pärast, mul on tõeliselt kahju, et ma suure segaduse korraldasin. '' vabandan viisakalt. Ma tunnen, et ma pean vabandama õpetaja ees.
,, Pole lugu, teinekord lihtsalt ütle, kui sul halb on, ei tuleks nii suurt segadust. '' lausub õpetaja, ning naeratab.
,, Olgu. '' lausun, ning tunnikell heliseb. Istun enda kohale, ning ootan Sharat, kes peaks varsti tulema, sest ma nägin teda all. 5 minutit peale tunnialgust, tormab uksest sisse ei keegi muu kui Shara. Ta on näost punane ja lausub kiirelt midagi õpetajale ja siis jookseb minu kõrvale ja hakkab asju välja võtma.
,, Mis sa tegid? '' küsin ta käest naerdes.
,, Ära küsi! '' vastab ta mulle, ning üritab keskenduda tunnile.

Peale kooli koju minnes, liigun ma koheselt ülesse enda tuppa. Õppida jäi palju, ning ongi aeg vahelduseks õppida, kuna kõik need 'draamad' mis siin olnud on, vajasid lahendust, ning nüüd pean ka õppimisele keskenduma, et veerandisse mitte kahte saada. Peab selle üheksanda klassi ikkagi ära lõpetama, võimis? Koolikotist asju välja võttes, kukuvad pooled õpikud maha.
,, Pekki! '' kirun ennast, ning kükitan, et korjata maast ära need õpikud ja värgid, mis maha lendasid. Märkan ka midagi tuttavat, peale kooliõpikute. Võtan selle maast ning silmitsen seda.
,, Minu kaustik. '' lausun siis vaikselt, ning avan selle. Kõik on nii nagu peab, väljaarvatud üks lehekülg. Sinna on midagi kirjutatud.

,, Sa oled mu päike,
Vahel paugub südames äike.
Meid lahutab suur kaugus,
olen kui mustas augus.
Su juustes puhub tuul,
lendaks su juurde kui kuul.
Elu on ilus sinuga,
Kas tahad ka sina olla minuga? "

Loen seda luuletust veel korra ja siis veelkorra, ning siis jõuab mulle kohale - me pole päriselt käima hakanutki Harryga ju! Naeratan, ning vaatan seda luuletust veel korra. See on temast nii armas, kuidas ta üldse nii romantiline võib olla? See on imeline. Võtan lauapealt punase pastaka, ning joonistan sinna suure südame. Võtan lauapealt telefoni, ning avan uue sõnumikasti. Kirjutan sinna ühe ainukese vastuse:
,, Jah. ''
ning saadan sõnumi teele. See on üks kõige armsaim asi mis mulle tehtud on. Ikka tõsiselt kõige armsaim. Edasi lahendan ma enda matemaatika ülesandeid, ning loodan, et Harry mõtles seda kõike tõsiselt.

Jätkub.


Tean, et osa tuli igav ja lühike, ning see luuletus on ka suht kahtlane, aga eile kirjutas üks poiss mulle sellise, ning see inspireeris mind. Lõpp on lähedal, ning arvan, et hakkan varsti uue järjekaga pihta. Kas tasub? Igatahes, tänan lugejaid ja värkisärki. Ja kirjavigu nagu ikka, ei viitsi parandada. :)

Tahad teadet? - mine:
* http://mangukoobas.lahendus.ee/id/22/action/answers/tid/61940/nr/0/
* kommenteeri ja vajuta kastikesele, mille taga on: Saada uued vastused minu postkasti
* sinna peaks ilmuma linnuke, ning kui mul uus osa tuleb, saad sa koheselt teada.

Loodan, et meeldis.
Rahulikku talve.
Triibuaua.

[b]PS! 2 osa veel.
[/b]

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


triibuaua

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

Bambi15

hea jättka k iiresti!!
 

Tuuletallaja

Sorry, aga mulle tundus samuti, et see oli lühike ja igav... Veelkord sorry. Aga tead mis, ma ootan väga neid kaht viimast osa, sest see järjejutt on vääääga huvitav.
Kkhmm, jaah, triibuaual on ka oma romantikaelu, mis ei toimu tema kirjutatud juttudes. =3
 

triibuaua

Ma tean et see igav ja lühike, aga need kaks viimast osa tulevad kindlasti head, ma luban.
Seda jah.
 

nikike

jätka suppper juttud sul
 

triibuaua


 

Svetochka

appi, anu, ma suren.
kuna ma tean kes selle nö. luuletuse kirjutas. : D gaad
 

triibuaua

: ma juba kuulsin, et sa kukud voodipealt maha jne. Ei aga kuss, tegelt ka, see las olla saladus.
 

Svetochka

nagunii keegi ei tea teda ju :
 

triibuaua

no siiski, see on nagu jahm,
 

StreetQueen

Super!
Kindlasti kui see järjekas ära lõppeb siis tee kindlasti uut!
 

triibuaua

olgu. tänan ka.
 

Svetochka

ääm, seeon nagu jh? sry mul ei ole kell 6 hommikul pea selge
 

triibuaua

Mis asja?
 

porkant9

jätka kindlasti!!

ja soovitus: tee 40 osa, kui viitsid
aa ja äkki oskad öelda millal uus??
 

triibuaua

nädalavahetusel tuleb uus osa ja ma ei usu, et 40 osa tuleb, sest ma tean juba, mis lõpus tuleb jne.
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima