Armastus esimesest silmapilgust. viies. (5)

Armastus esimesest silmapilgust.


Viies.



,, 26.oktoober


Tere pärastlõunat sulle päevik. Tuju on lihtsalt suurepärane, kuna kõik see eilne öö ja tänane hommik, olid suurepärased, armsad ning erilised.
Rohkem ma sulle erilist ei räägi, sest mahti pole hetkel, tuju liiga hea. Muide lisan veel, et hetke tujulaul on Traffic - Elekter.

Tsaupakatupsutada. ''

Panin pastaka tagasi pliiatsitopsi, ning sulgesin päevik. Tuju oli tõesti super. Kuigi ma pole saanud mahti rääkida veel Meriti ja Sabinega, aga siiski, võimas!

,, Kop-kop, kas võin sisse tulla? '' küsib Memm uksepealt. Tõusen, ning naeratan.
,, Ikka. '' lausun siis, ning jään ootama, mida tal mulle rääkida on.
,, Kas sa tead, kus Sabine on, teda pole oma toas, ning ma tahaks talle pakkuda isetehtud muffineid ja tahaks, et ta räägiks mulle enda reisielamustest. '' küsib ta, endal murelik pilk näol, ning köögist tulev muffinite lõhn paneb mu kõhu korisema, nimelt pole ma ammu enam söönud midagi.
,, Teda pole oma toas? '' see teeb mind murelikuks, ta ju läks Rauliga välja hommikul või öösel, vahetpole.
,, Ei, sa ei tea kus ta on? '' muutub ka Memme nägu murelikuks.
,, Ei, aga kas ma saaksin muffineid? '' küsin siis lootusrikkalt.
,, Ikka ja. '' sõnab ta siis, ning ma torman kööki ja võtan taldriku pealt ühe šokolaadimuffini. See läheb mul kurgust alla, nagu miski hea asi .. oota, muffinid ongi head asjad. Võtan veel ühe, ning söön ka selle ära, nüüd on aega muretseda enda õe pärast.
,, Memm, ma teen ühe kõne .. siis saan võibolla teada, kus Sab on. '' ütlen ja jooksen oma tuppa. Valin Brendoni numbri, mille olin temalt küsinud enne lahkumist. Vajutan rohelisele nupule ja kõne hakkab kutsuma.
,, Hallo? '' küsib vaikne hääl. See hääl paneb mind värisema. Kogun ennast hetke, ning siis esitan küsimuse
,, Tsau Brendon, ma olen Nora, mäletad veel eks? '' appi kui Ioll küsimus, mul on häbi.
,, Heii Nora, ikka jah. '' vastab ta, minu õnneks mitte naerma pursates.
,, Ma tahtsin küsida, et äkki sa tead kus Sabine on, minu teada nad lahkusid su vennaga koos, aga su vend tuli ju tagasi, aga Sabi pole tagasi tulnud. Vanaema tunneb muret nimelt. '' esitan talle seekord õige küsimuse.
,, Eeem, minu teada ei ole ma sinu õde rohkem näinud, kui ainult ühe korra ja seda siis, kui te saabusite, '' ma hakkan muretsema.
,, Okei, tänan abi eest. '' lausun viisakalt.
,, Ikka saab. '' peale seda lauset on meil mingi 5 sekundiline vaikus.
,, Nora, oled sa veel seal? '' küsib ta siis, muidugi olen, mis ta arvab, et ma lõpetan kõne ära ennem tsau või head aega või nägemist ütlemata?
,, Jah, olen .. kas midagi on lahti? ''
,, Kui sa tahad, võin ma Rauli käest küsima minna, kas ta teab midagi Sabinest, ma helistan või saadan sulle sõnumi, kui midagi teada saan. '' ütleb ta siis, see natukene rahustab mind. Äkki tõesti Brendoni vend teab temast midagi.
,, Okei, tänan. Tsau. ''
,, Tsau. '' ning kõne lõppeb. Võtan telefoni enda kõrva äärest ära ja istun nõutult voodile. Ma olen murest murtud, mis küll saab, kui Sabine jälle läks ilma midagi ütlemata minema .. Memme süda puruneks siis, kõigepealt ema, ning seejärel tema jälgedes käiv Sabine. Oh issand küll. Telefon vibreerib käes, ning see tähendab, et on tulnud sõnum. Avan selle värisevate kätega, ning loen

,, Raul ei tea midagi Sabinest, mul on kahju. ''

vaatan seda sõnumit hetke, ning pisar voolab mu põse peal. Teadmatus on kõige hullem tunne üldse. Avan uue sõnumikasti, ning tipin kiirelt sõnumi vastu

,, Okei, tänan sind siiski. ''

Saadan sõnumi ära, ning panen telefoni taskusse, nii igaksjuhuks, et äkki Sabine võtab ühendust. Tõusen püsti, ning sammun kööki. Vanaema valab parasjagu kohvikannust kohvi endale kruusi.
,, Kas said midagi teada? '' küsib ta siis, mind märgates. Oii kui valus,
,, ei, keegi ei tea midagi temast. '' lausun siis ja istun nõutult toolile, mis asetseb laua taga. Lauatelefon heliseb,
,, Mina võtan! '' ütleb Memm, ning liigub juba telefoni suunas, ta vastab kõnele ja edasi ma enam sellesse ei süvenenud. Mängin suhkrutükiga lauapeal, kuni see mulle suhu läheb. Mulle meeldib niisama suhkrutükke süüa. Teate küll, need tükksuhkrud või mis iganes.
,, Oodake üks hetk, kuidas ta sinna sattus? '' küsib Memm närviliselt telefonist.
,, Mis mõttes te ei saa lähemalt rääkida ja ma pean sinna tulema?
Hästi, ma tulen kohe. '' ütleb ta veel ja lõpetab kõne. Jään teda küsivalt vaatama
,, Sabine on haiglas, '' sõnab ta siis, ning hakkab endale kiiruga mantlit selga tõmbama, ning saapaid jalga.
,, Mida? Miks? '' olen segaduses.
,, ei tea, rohkem mulle ei räägitud. Ma lähen haiglasse. '' ütleb ta enda kotti võttes.
,, Ma tulen ka, '' lausun kindlalt, ning hakkan tema poole liikuma
,, ei, ära sa tule, keegi peab siin olema ja vaatama, et kaminas ikka puud põlevad, ma annan teada, kui midagi teada saan. '' lausub ta veel ja uksepauk käib. Vaatan veel mingi kümme sekundit seda ust, mis just paukus, ning kui olen toibunud, võtan enda taskust telefoni, mis on seal juba tükk aega vibreerinud.

,, Ja? '' küsin jõudult. Hetkel tundub, kuidas terve maailm kokku variseb.
,, Tsau, mina Brendon siin, on Sabinest uudiseid? '' küsitleb ta. Minu põsele voolab üks pisar, siis teine, ning kolmas, varsti on terve tuba uputatud pisaratest - minu pisaratest.
,, Jah .. ta .. ta on haiglas .. Memm läks just sinna .. vaatama. '' sõnan siis nuuksudes diivanile istudes. Tunne on kohutav.
,, Mida? .. oh issand .. kas sa tahad, et ma tuleks sinna? ''
,, Jah. '' ütlen siis automaatselt, ise teadmatagi, miks ma seda ütlesin. Tavaliselt oleksin ma Meriti siia kutsunud, kuid nüüd .. on mul Brendon .. poiss, keda ma peaaegu ei teagi.
,, Hästi, ma olen umbes poole tunni pärast kohal. '' ütleb ta siis ja lõpetab kõne. Mis siis saab, kui midagi hullu on Sabinega või kui ta peaks surema? Ma ei elaks seda üle, Memm ka ei elaks, ning ta saaks infarkti, ning sureks ka ära .. siis ema satub lennuõnnetusse, ning ta sureb ka ära .. appi! Mida ma teen, kui nii peaks juhtuma?

Autori kommentaar »