Teema: Järjejutud / Muu

Siruli asfaldil #1 (0)

No pmst mul oli igav ja tahtsin kirjutamist harjutada, seega sihuke lühike järjejutuke teile.

Andy on nohik. Kõik teavad seda, peale teda ennast. Tema meelest teevad tema prillid teda isegi nägusamaks. Vahel proovib ta neid peegli ees teistmoodi sättida. Kord kõrgemale, kord madalamale, sõltub tujust.
Kui keegi ütleb talle, Andy Stuartile, tulevasele ökonoomika- ja majandusstaarile, et ta saab peksa, siis Andy julgus ei vea alt. Ta kõnnib ruumist välja alati võitjana. Õigemini jookseb.
Ainus, kes Andylt jooksmisvõime ära suudab võtta on Lily Ward. Tegu on tüdrukuga, kes on kõige perfektsem kandidaat Andy abikaasa ametisse. Ilus, lahke, graatsiline - sellisena näeb teda Andy, kuid sellisena näeb teda ka kogu ülejääv koolitäis. Paljud poisid on vetsus kuuldud kuulujuttude järgi Lilyst huvitatud. Sellegipoolest ei kõiguta see Andy enesekindlust. Andy on tulevikus rikas mees, seda kindlalt. Ei pääse see Lily kuhugi.

Jõudnud koju vaheajale, peale ühte järjekordset haridus- ja luureretkerohket koolitrimestrit, ootab Andyt üllatus.
,,Ema, ei! Oota! Lõpeta!" hüüab oma tuppa jõudnud Andy, kuid ema ei kuula teda. Ta on tegeleb millegi hirmsaga, kohutavaga, andestamatuga: võtab maha Andy tehtud pilte Lilyst.
,,Jäta otsekohe järele!" karjub Andy ja lööb jalaga vastu maad.
Ema pöörab pea Andy poole ja lausub õrnalt muiates: ,,Mis? Valus vaadata?"
,,Anna need siia!"
Andy jookseb ema juurde ja üritab päästa, mida päästa annab, kuid tema ema on kärmem. Pistab pildid sinna kuhu Andy ei julgeks kätt toppida: oma rinnahoidjasse.
,,Sa...!"
Andy on sõnatuks löödud, vaikib hetke ja siis krabab seinalt ülejäänud pildid enda kätte. Kusjuures üks, veidi pisem, dokumendifotosuurune pildike libisem tema käte vahelt maha.
,,Sa oled kohutav! Me ju leppisime kokku, et sa ei astu ühtegi sammu ilma minu loata minu territooriumile!"
,,Oi kus nüüd ütles," lausub ema, suu naerul, ja kohandab oma mantlit.
,,Sihukse tempoga ei austa sind ükski naisolend. Veel vähem see kondine plika."
,,Mida sina õige tead? Ja ta ei ole kondine!" nähvab Andy vastu ja liigub sahtli juurde, et pildid sinna ära peita.
,,Poiss, sa vaata ennast! Su rind on sile nagu beebipepu. Naised tahavad mehi, mitte sihukseid kõhnu lambiposte!"
,,Isa on ka kõhn ja pikk!" lausub Andy sahtlit kinni lükates.
,,Isa... Noh, isa on teine lugu. Isa on veits karvasem, see on juba mehine märk," ütleb ema, oma seisukohta kaitstes.
,,Jälle sa oma karvadega!" ohkab Andy ja tuleb ema juurde, et ta oma toast välja juhatada.
,,Mis neil karvadel siis viga on? Igal õigel mehel on karvad," jätkab ema, samal ajal poja surve all taganedes.
Ainult et Andy enam ei kuula. Ema ruumist välja saanud, paneb ta ukse lukku ja asub oma tegemiste kallale.
,,Ah jaa, Andy!" meenub emale ukse taga. Ta katsub ukselinki, kuid uks on juba lukus.
,,See väike," alustab ema, kuid siis mõtleb ümber ja muigab endamisi, ,,tehku pealegi, mis tahab. Minu süü see ei ole, et ta mul öelda ei lasknud. Võibolla väike šokk aitab tal meheks saada."
Jah, tõepoolest. Andy saab sedasama "väikest šokki" tunda üsna varsti, kui kaks päeva hiljem ukse avab. Ukse taga seisab naeratades ei keegi muu, kui Andy suurim vaenlane, tema suurim hirm ja rivaal. Armas kallis onupoeg Logan.
Logani ja Andy esimene kohtumine oli kaksteist aastat tagasi, kui Andy oli viiene. Nende pered olid koos Logani pere suvilasse puhkama läinud. Logan oli sõbralik ja naljakas ning meeldis Andyle silmapilkselt. Seda kuni ühe päevani.
Tol päeval olid nende vanemad linna läinud ning poisid jäid kahekesti koju. Logan oli veennud Andyt, et midagi hullu ei juhtu, kui nad natuke Logani isa tööriistadega mängivad ja nad mängisidki. Õigemini Andy mängis ning Logan kamandas ja naeris.
Asi lõppes sellega, et Logan ajas värvipoti ümber, Andy riided said mustaks ja lisaks pidi Andy kõik üksinda ära koristama. Kõik selle tõttu, et Logani sõnu usuti rohkem kui Andy omi.
Andy on kõik need aastad sellel ja veel paljudel muudel põhjustel viha pidanud. Logan aga naeratab laia suuga, kallistab Andyt ja lausub: ,,Hei, vennake!"

,,Logan jääb meie juurde elama."
,,M...mi...mida!?"
Andy ei suuda oma kõrvu uskuda. Liiga hirmuäratavad olid need sõnad, mis tema ema talle teises toas sosinal kõrva poetas.
,,Mis "mida". Tema vanemad kolisid maale, aga temal on vaja koolis käia. Elab meiega kuni kooli läbi saab."
,,Ei aga tema kool on ju siit liiga kaugel!" nähvas Andy vastu nii "sosinal" kui suutis.
,,Enam mitte. Andsime paberid ära sinu kooli. See lähemal ja saate koos käia. Siis sul koolis vähemalt üks sõber."
Andy suu vajub sõnatult lahti. Logan elab tema juures. Logan käib temaga ühes koolis. Tema vanemad on Logani pool. Logan on välimuselt paljude tüdrukute ideaalpoiss. Logan on populaarne.
Andy tulevikuplaanid purunesid tuhandeteks kildudeks.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!