Teema: Järjejutud / Muu

Nicole elu #1 (0)

***
Ma kahjuks üldiselt nüüd lahkunud, aga hakkas igav ja mõtlesin uut juttu alustada nii et...

***
Tutvustus

Minu nimi on Nicole Pärnapuu. Ma olen 12 aastane, elan peaaegu, et tänaval, ehk siis mega pisikeses ja koledas korteris. Magan diivanil. Elan ema Elisabeth Luige ja isa Kristofer Pärnapuuga. Mu iseloom on hullumeelne, lahe, julge, jne. Mul mõned sõbrad on meie suurest koolimajast. Mul on brünetid pikad juuksed, olen kõhn ja pikk, oskan hästi trenni teha, mul on rohelised silmad.

***

Äratuskell heliseb. Ehmatan, võpatan püsti. Ohkan kergendatult '' see oli vaid uni '' . Vaatan äratuskella pealt kella. Juba 7:45 !! Nõme äratuskell, koguaeg katki. Viskan selle vastu maad, et isa ja Elisabeth üles ärkaks. Jooksen vannituppa, pesen kähku hambad, kammin juuksed, teen punupatsi, võtan kapist need vanad retuusid, sinised sokid, selle nõmeda liblikaga valge pluusi ja jooksen kööki, jooksen külmkapi juurde, tõmban selle hooga lahti haaran kohukese, pistan kahe ampsuga selle suhu ja viskan paberi maha. Jooksen suu täis esikusse, panen täpilised poolsaapad jalga kilejope selga ja haaran seljakoti, kõrvaltoast kuulen Elisabethi ''NICOLE !!!! '', ma sain aru, et see äratuskell jah, aga jooksin siis välja, buss oli bussipeatuses juba, ma tormasin nagu segane bussi peale, ''Mul jäi kaart koju'' ütlesin. Bussijuht raputas pead. Napilt ! mõtlesin. Vabu kohti polnud nii siis seisin. Buss hakkas sõitma. Nägin Elisabethi oma hommikumantlis ukse peal, ma sain naerukad, kuidas ta vehkis oma kätega seal. Võtsin oma klapiga telefoni ja vaatasin kella 7:56. Hakkasin tagasi kotti panema, kui Kristian rabas selle ära ja tõusis püsti,
''Vaadake Nicole telefoni !!! '' ja lehvitas seda, kõik naersid. Rabasin temalt selle ära ja panin kotti. Pöörasin selja. Mõtlesin nõme Kristian, rikub alati k õ i k ära. Ohkasin vaikselt. Buss oligi juba kohal. Hakkasin välja astuma, kui Kristian pani mulle jala ette, ma koperdasin näoga lumme. Tõstsin pea ja Kristian vaatas mulle näkku ja hakkas kõvasti naerma. Kuulsin kella. Raputasin näo puhtaks ja jooksin uksest sisse. Garderoobis oli Marie (Marie üks minu parimaid sõpru, on aasta noorem minust). Ta lehvitas ja tuli mulle lähemale, ''Tsau !'' ütles ta, vahepeal liikusime edasi minu kapi poole. ''Tsau'' vastasin tuimalt.
Marie : ''Mis juhtus ??''
Mina : ''Ah ei midagi, niisama..''
Marie : ''Ok, tsau ma tundi nüüd''
Olin just oma kapi juurde jõudnud, viskasin jope kapi põhja ja saapad jope peale suvaliselt. Mu kapis polnud kingi. ''Pagan !!'' Jätsin need eile saali. Jooksin sokkis klassi. Inka tund on. Avasin ukse ja astusin sisse, hiilisin oma kohale. Seal istus Bethy. WTF ?? mõtlesin vaatasin ringi ja nägin, et minu kõrval istus ...

***

Jätkan ?? Ootan arvamusi,

2750 tähemärki

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!