I live but do I exist? 2# NB!! See suht vägivaldne! (4)

Eelnevalt: Kuul lendas minust 1cm kauguselt mööda. See oli napikas. Järsku ma libisesin ja kukkusin...

Edasi;
Õnneks sain õigel ajal inimeseks muunduda ja vasaku käega torust kinni haarata. Vaatasin korra alla ja siis tõmbasin ennast nii kiiresti ülesse kui võimalik. Järgmisel hetkel tundsin kuidas kuul läbistas mu parema õla. Ma surusin hambad kokku ning jooksin edasi, hoides ühe käega paremast õlast kinni, kust nirises verd. Valu oli tappev aga ma ei hoolinud sellest. Hüppasin järgmisele torule, ning sealt edasi veel ühele torule kuni olin maapinnal…hundina… Ma pöörasin kähku ümber ja nägin polit'seid, kes tulid mulle lähemale ja lähemale. Nad võtsid mu sihikule. Tõstsin saba kõrgele ülesse ja ajasin turjakarvad turri. Võtsin sisse sellise asendi, et parem rünnata oleks. Lõrisesin ning mõtlesin;"Ma pean neile kiiresti lõpu peale tegema.. Damn! Mu õlg on valus aga see ei ole kõige tähtsam praegu"Ma tegin hüppe ning järgmisel hetkel üks meestest kes oli mulle kõige lähemal röögatas. Ma surusin oma kihvad talle kõrri, ning tundsin kuidas soe veri voolab mööda mu suud alla. Tõukasin ennast ja ründasin järgmist meest. Valges riietusega mees tulistas aga ta kartis nii hirmsasti, et lasi ainult mööda...

***
Ma kõndisin kooli poole, olles endaga rahul, et sain need polit'seid ära tapetud. Mu käsi ikka veel tuikas ning verejooks oli järgi jäänud, kuid selle pidi ikkagi kinni õmblema. Mõtlesin, et kui kooli jõuan käin esimese asja a Medõe juurest läbi või ei... Lõpuks otsustasin, et siiski lähen.

20min hiljem
Ma istusin koridoris aknalaual, (istusin nii, et toetasin selja vastu seina), ning hoidsin kinni paremast õlast, mis oli kinni seotud. Jälgisin aknast, mis tänaval toimub. Polit'sei lahendas mingid kaklust, kõik trügisid igale poole, paljud üritasid müüa midagi. Mõtlesin mida teha kui pääsen siit nn. vanglast minema.. Ma ei jõudnudki mõtlemisega algust teha kui klassi kõige ülbem ja beibelikum (ei saa ropumat sõna kasutada) tüdruk tuli minuga mölisema. Ta nägi välja selline--> roosa maika, kitsad tumesinised teksad, pikad blondid hästi õrnalt lokkis juuksed, sinised silmad, hästi ära meigitud, kõrged läikivad musta värvi kontsad all. Ta nimi oli Sandra.
Sandra:"Noh! Mis istud siin, paks?"
Ma ei vastanud talle ainult vaatasin teda silmanurgast. Sandra jätkas;
Sandra:"Kas sa ei kuulnud? Mida sa istud siin? Mingi imelik oled?" Veab ninaga õhku;"Öök! Sul märja koera hais küljes! Sa mingi pesed ka ennast w? Sa käid juba kuu aega samade riietega! Ka su vanemad on nii vaesed, et ei jaksa korralike riideid osta?"
Järgmisel hetkel ta märkas mu kinniseotud õlga ning hakkas selle kallal nöökima;"Kus kohast sa selle said? Vanemad kasutasid su peal vägivalda jah?". Koridoris polnud kedagi peale minu ja Sandra. Nüüd oli õige hetk.
Ma hüppasin kiiresti aknalaualt alla ja Sandra ei jõudnud isegi aru saada, kui ta juba vastu seina oli surutud.
Ma vastasin talle vihaselt, nii et rinnust kostis tasast hundi urisemist:"KUI SA PEAKSID VEEL MIND TÜÜTAMA, SIIS MA LUBAN ET SINUGA EI LÕPPE HÄSTI! ON SELGE VÕI??". Ma võtsin hetkeks hundi kuju ja kui Sandra jõudis silma pilgutada olin ma juba inimene.
Ma lõin ta vastu seina ning kõndisin vihaselt minema. Sandra jäi mulle šokis näoga järgi vaatama.
Ma kõndisin rahulikult Eesti keele klassi. Õpetaja muidugi oli nii noob, et võttis mu päeviku ning kirjutas suurelt:"Hilines tundi 10min ja ei leidnud põhjendust miks ta hilines!!. No lubage mul naerda! Mind isegi abtoluutselt EI HUVITA mida ta sinna päevikusse ja eKooli kirjutab, mul pole ju vanemaid, kes päevikut vaataks or eKoolis käiks, lol.

4 pikka ja väsitavat koolitundi hiljem
Kui koolipäev läbi sai läksin ma koju (oli mingi üürikorter, kusjuures väga kalli sisustusega. Ma viskasin väsinult voodi peale pikali ja vaatasin lage. Ohkasin rahulolevalt, et sain Sandrale näkku öelda seda mis mind on tükk aega piinanud (piltlikult öeldes). Lamasin voodis vähemalt pool tundi kuni lõpuks tõusis ülesse ja läksin kööki vaatama, mis külmikus süüa on. Külmikus oli kõike head-paremat. Ma võtsin külmkapist suure Itaalia delikatess seakintsu ning läksin oma tuppa tagasi. Muundusin hundiks ja sõin seda kahe suu poolega.
Umbes tunni aja pärast sain ma selle söödud ning otsustasin, et lähen linna peale jalutama (hundina muidugi).

Autori kommentaar »