Kristin (3)

''Kristin, tule nüüd ruttu alla sööma, me jääme lasteaeda hiljaks!'' hüüdis isa. ''Oota issi,ma ei saa, ma ei leia oma nukku üles! Ma võtsin Siimu ööseks kaissu, aga teda pole enam! '' nuuksus ta. Su nukk on siin all, hüüdis isa, emme läks juba tööle,aga laual on kiri, et Siim on köögis, istub mikrouuni peal! ''Hea küll!'' kisas ta ning varsti kõlaski trepil vali hääl. ''Jälle puder! Ma ei taha putru!'' vingus Kristin, kui märkas laual olevat kergelt beeži
värvi möglaga täidetud kaussi. Kristin hakkas nutma. Isal hakkas tast kahju, ning ei sundind teda. ''No pane siis riidesse, aga soojalt, õues on ju sügis! ''issi, täna on meie rühmas spordipäev! Aga mina tahan esimest kohta saada, ja ise šokolaadi medalit saada!'' sõnas Kristin. Isa naeris vaid selle peale. Lasteaeda jõudnud, nendib kasvataja, et Kristiniga pole kõik korras. Juhtumisi kuulis Kristin seda lauset ning küsis:''Kas minu nimi on ikka Kristin???'' ''Jah kullake, su nimi on tõesti Kristin. Kuid mine nüüd ruttu rühma, näe, Liisbet kutsub sind! Mine, mine!''ütles isa, ning Kristin läkski mossitades rühma, Koos Siimuga muidugi. Kuid kasvataja ja Kristini isa polnud vestlust lõpetanud.
''Teie tütrel on väga must huumor'' nentis kasvataja. ''Noo! Mida ta siis räägib?? kasvataja pani oma suu Kristini isa ( Indreku ) kõrva juurde ning sosistas:''Ta ema olevat tema sõnul surnud.''


Jätkan???

Autori kommentaar »